Laste kasvatamine on väga rahuldust pakkuv ja nauditav, kuid vahel võib see olla ka väga stressirohke ja ärritav. Enamik vanemaid tunneb aeg-ajalt lase käitumise tüttu ennast ärritatuna ja kaotavad mõnikord kontrolli ja reageerivad nii, et nad seda hiljem kahetsevad. Superlapsehoidja ekspert dr Victoria Samuel jagab näpunäiteid kuidas sellisel momentidel rahulikku meelt säilitada.
Ma tunnen, et ma muutun vihaseks. Mida ma saan teha?
1. Muuda viisi, kuidas Sa lapse käitumisse suhtud
Miks?
See, kuidas Sa oma lapse käitumisse suhtud, mõjutab seda, milline efekt sellel sulle on.
Kuidas?
Lapse arengu mõistmine aitab Sul oma lapse käitumist vähem negatiivses valguses näha.
Vanemad ütlevad tihti "Ta ajab mu närvi" või "Ta teab, milliseid nuppe minu puhul vajutada." Kui Sa usud, et laps ajab Sind meelega endast välja, ajab ka tema käitumine Sind raevu!
Loobu mõttest, et Su beebi või väikelaps üritab Sind hulluks ajada. Selline manipuleerimine on lapse arengus võimatu, sest see nõuab, et laps saaks aru, et teistel inimestel on nende omadest erinevad uskumused ja kavatsused - psühholoogia arengus nimetatakse seda " mõtete teooriaks".
Selline suhteliselt keeruline mõttekäik ei arene lastel enne 3-4 eluaastat.
Püüa vaadata oma väikelast sellisena, nagu ta on. Väike inimene, kes naudib oma uust oskust ringi liikuda ja suure uudishimu ja huviga maailma enda ümber uurida. Pea meeles, et kui see väike inimene tekitab kaost, ei saa ta lihtsalt aru, milline mõju sellel teistele inimestele on - ta ei ole veel õppinud enesekontrolli ja käitub impulsi ajel. Tal ei ole ka ajataju, seega ta ei oska oodata. Kui Sul on kodus vanem laps, kelle puhul Sa tunned, et ta üritab Sind meelega närvi ajada, proovi mõista, mis sellist käitumist põhjustab. Võib-olla on ta õppinud, et Sind viimse piirini ajamisega ta saab, mida tahab? Veendu, et laps saaks tähelepanu selle positiivse käitumise puhul, mida Sa tahaksid rohkem näha.
2. Vähenda stressirohkeid olukordi
Miks?
Kui Sa saad vähendada olukordi, milles tuleb ette vihastamist, pingeid ja konflite, on palju vähem võimalusi jõuda "plahvatuseni".
Kuidas?
Pea meeles, et lapsed imavad imekergelt sisse neid ümbritseva emotsionaalse kliima. Kui Sina oled närvis, on seda ka nemad.
Kasuta selgeid, lühikesi ja lihtsaid käskusid, ning hoia enda hääletoon viisakas, rahulik, kuid kindel. Lapsed "korjavad üles" iga vihje närvilisusele - värina või viha Sinu hääletoonis ja see muudab neid rohkem ärritunumaks või jonnakamaks.
Väldi lapsega rääkides sarkasmi. ( "Suurepärane, nii tore on Sinu tekitatud segadust koristada!"), ähvardusi ( "Kui Sa kiiresti ei tee, ma lähen ilma Sinuta."), sildistamist ( Sa oled nii isekas.") või kriitikat ( See võtab Sul igavesti aega, Sa oled nii laisk).
Lühikeses plaanis ajavad need laused Su last veelgi rohkem närvi ja pikas plaanis võivad need lapse enesehinnangule halvasti mõjuda.
Vanemad on sageli teadlikud, kui tähtis on last hea käitumise pärast kiita, aga vahel tekib vanematel vastumeelsus sellele pisikesele "terroristile" komplimente jagada, kes nii palju muret tekitab. Sea endale väikseid eesmärke, näiteks esialgu pane paika, et kiidad last nelja asja eest päevas ja suurendad seda arvu siis järk-järgult. Mida rohkem kiitust, seda rohkem head käitumist - Sa näed seda kohe ka ise!
Pange paika kodu reeglid ja tagajärjed - kirjuta need üles ja aseta nähtavale kohale. Kui teil on reeglid kokku lepitud, teab laps, mida temalt nõutakse ja on väiksem tõenäpsus, et ta reageerib hetke ajel.
Pane paika iganädalane puhkeaeg - see ei ole Sulle mitte luksus vaid vajadus. Selleks võib olla massaaž, tore jalutuskäik, muusika kuulamine või lihtsalt lõõgastav vann. Võite sõpradega teha ka lapsehoidmise plaani, kui oled lapsehoidmisega hädas.
3. Kuidas tulla toime viimasel piiril olemisega
Miks?
Vihasena reageerimine viib tavaliselt tormakate otsusteni ja vahel agressiivse käitumiseni, nagu karjumine, laksu andmine või tormakas äärmuslik distsipliin. Tulemuseks on see, et Sa tunned ennast süüdi ja laps on ärritunud ja mures. Normaalne on ennast vihasena tunda, aga on tähtis, et Sa ei lase sellel ennast kontrollida.
Kuidas?
Kuula oma keha ja õpi ära tundma varaseid hoiatusmärke., nagu südame pekslemine, värinad või higistamine.
Kui Sa neid märkad, lõpeta see, mida Sa teed ja proovi objektiivselt vaadata, mis Sind nii üles kruttinud on. See aitab Sul olukorda paremini kontrollida.
Räägi, kuidas Sa tunned, ilma ründamata. Kasuta lauseid vormis " Kui Sa..., siis ma..."- näiteks "Kui Sa mind koledate nimedega nimetad, ma saan pahaseks."
Sel ajal ei ole hea hetk aruteluks. Näita tahet probleeme lahendada, aga mitte sel hetkel. "Me võime sellest homme peale hommikusööki rääkida, aga praegu olen ma selleks liiga närviline."
Kui Su lapsega on kõik korras, vii ta "aeg maha" toolile. Eemaldu olukorrast.
Hinga sügavalt sisse-välja. Nina kaudu sisse, suu kaudu välja - nii aeglaselt, kui võimalik.
Proovi käsi omavahel kokku suruda - nii kõvasti, kui Sa jaksad. Kui Sa välja hingad, lase käed kõdvaks. See aitab kehal ennast välja elada ja Sa tunned ennast rahulikumana.
Kui Sul on oma last raske jätta, kasuta hajutamise tehnikat ( lugemine, näitlemine, laulmine või luuletuste lugemine), et lõpetada enda mõtlematult käitumine. Kasuta positiivset enese sisendust. Ütle endale " Ma annan endast parima", või "Ma jään rahulikuks!".
Ela oma viha välja mõne muu tegevusega, mis Sinu jaoks toimub - tolmuimejaga koristamine, oma lemmiklaulu laulmine, võimlemine...
Osad vanemad leiavad, et kasulik on pidada päevikut kuhu oma vihahood kirja panna. See on kasulik moodus oma emotsioonide välja elamiseks ning aitab leida enda ja lapse käitumises korduvaid mustreid.
Kui Sa näed, et kaotad regulaarselt kontrolli oma viha üle ja tundub, et miski ei aita, oleks hea professionaalset abi otsida.
Dr Victoria Samuel
Allikas
