Stress on täiskasvanute ja laste elu paratamtu osa ja mõõdukas koguses on see lausa kasulik - see aitab keskenduda ja vajalikuga toime tulla, aga on situatsioone, kus stressitase on liiga kõrge ja sellega tuleks midagi ette võtta. Eriti keeruline on selline olukord väikeste laste puhul, sest nende närvisüsteem ei ole veel nii tugev ja stressi võivad põhjustada juba väikesed asjad.
Kõigepealt tuleks teada, millised on esimesed stressi märgid ja kuidas nendega toime tulla. Nõu annab lastearst Anna Birka.
Väikestel lastel võib stress väljenduda taandarengus. Ärevus võib kaasa tuua kapriisid ja hüsteeria, samuti võib laps tahta pidevalt ema juures või süles olla. Tal võib olla ka magamisega probleeme. Veel üks asi, mida võiks tähele panna - kui lapsel on stress, võib ta järsult agressiivseks muutuda. Agressiooni kaudu üritab laps endale arusaamatu situatsiooniga toime tulla. Pikaajaline stress põhjustab väga tihti immuunsuse nõrgenemist ja sellises olukorras lapsed on rohkem haiged.
Eeltoodud tingimused võivad kehtida eelkooliealiste laste puhul.
Laps võib kaotada huvi asjade vastu, mis teda siiani huvitasid - mänguasjad, sõbrad, erinevad tegevused.
Väga sage on ka olurkord, et laps aegajal kaebab, et tal on valus, kuid see ei pruugi olla alati olla füüsiline valu. See võib ka olla valu, mis võib olla stressi tunnuseks. Lapse olukorra suhtes tuleks olla mõistev. Stress võib lapsele ka peavalu põhjustada.
Vanemad, kes kahtlustavad, et lapsel võib stress olla, võiks tähelepanu pöörata lapse enesehinnangule. Madal enesehinnang võib olla ka üks stressi tundemärke.
Aga mida siis teha, kui tundub, et lapsel on stress? Nõi annab psühholoog Anna Birka.
"Kõigepealt tuleks mõista stressi põhjuseid. Lapsega tuleks toredalt koos aega veeta ja temaga kindlasti ka rääkida - arutada päeva jooksul toimunut ja kõigest, mis talle rõõmu valmistas"; ütleb Anna Birka.
Väikeste laste puhul on kõige levinumaks stressi põhjuseks keskkonna muutused., näiteks lasteaeda minemine või uue pereliikme koju tulemine. Iga muutus võiks toimuda järk-järgult.
Ka kooliealised lapsed võivad koolistressi põdeda. Põhjuseks võib olla konflikt õpetajatega, eakaaslastega või õppematerjalidest mitte arusaamine.
Kui te ise probleemiga toime tulla ei suuda, pöörduge professionaalide poole. Lastepsühholoogid aitavad teid.
Mõnel juhul võib arst pakkuda lapsele ka ravimeid, mis last selles olukorras aitaks. Vahel on need vajalikud.
Soovime sinu lapse ellu võimalikult vähe stressi!
Emmede Klubi
