Esimeseks sünnipäevaks jõuavad lapsed enamasti ka esimeste sõnade ütlemiseni. Need on samad väljendid, mis kodus tihti kasutust leiavad, näiteks emme, issi, kutsu.
Edaspidi on iga lapse tee selge ja arusaadava kõneoskuseni erinev. Siiski on mõned retseptiivsed (kuulamine ja mõistmine) ja ekspressiivsed (rääkimine) oskused, mille laps esimese ja teise sünnipäeva vahel omandada võiks.
Laps peaks teisel eluaastal:
* suutma küsimise peale kehaosadele viidata
* suutma lihtsaid käske järgida ja lihtsaid küsimusi mõista (näiteks: veereta palli, tee titale musi, kus su suss on?)
* kuulama lihtsamaid jutukesi või laulusid
* suutma viidata küsitud esemele pildil
* iga kuuga üha enam sõnu ütlema
* oskama kahesõnalisi küsimusi esitada (näiteks: kus kiisu? lähed tsau? mis see?)
* oskama kahesõnalisi lauseid moodustada (näiteks: veel küpsis, ei mahla, emme raamat)
* kasutama mitmeid kaashäälikutest koosnevaid helisid sõnade alguses.
Kuidas aastast kuni kaheaastast last rääkimaõppimise teel toetada?
* Räägi lapsega pidevalt. Jalutamas käies osuta tuttavatele objektidele ja nimeta neid (näiteks: auto, maja, lind, puu) või räägi neist (näiteks: tee ääres seisab pruuni värvi koer, koer teeb auh).
* Räägi lihtsas, kuid grammatiliselt korrektses keeles.
* Tutvusta lapsele ka helisid ja häälikuid (näiteks: räägi, et kell teeb tik-tak, vannipaadi mootor sõidab rrr-rrr).
* Laienda lapse lauseid (näiteks: kui laps ütleb auto, siis vasta jah, see on suur punane auto).
* Loe lapsele iga õhtu. Parimad on suurte piltidega raamatud, kus igal leheküljel on üks sõna, fraas või lihtne lause. Võta aega ja kirjelda lapsele igat pilti põhjalikult.
* Palu lapsel sinu nimetatud asjadele viidata. Mitte ainult piltidel ja raamatutes! Esialgu laps ei vasta - siis vasta tema eest ise. Varsti hakkab ta aga tõesti asju-esemeid palumise peale nimetama.
Allikas: Ameerika Kõne-Keele-Kuulmise Ühing.
Kuidas oled sina oma aastase lapse kõne arengut toetanud?