Kui sul on kodus 1–3aastane laps, on suur tõenäosus, et vähemalt korra päevas mõtled: „Mis tal ometi viga on?“ Laps nutab, kuigi sai oma tahtmise. Ta karjub, kuigi oled tema kõrval. Viskab end põrandale, sest andsid talle vale värvi tassi. Tundub, et mitte miski ei aita jonnihoogusid ära hoida. Paljud vanemad kardavad sel hetkel, et nad on midagi valesti teinud. Tegelikult see pole nii.
Väikelapse aju ei ole veel valmis rahunema
Väikelapse aju töötab hoopis teistmoodi kui täiskasvanu oma. Aju osa, mis vastutab enesekontrolli, loogika ja rahunemise eest, on alles arenemas. See tähendab, et laps ei oska veel oma tundeid juhtida, isegi kui ta seda väga tahaks.
Kui väikelaps nutab või karjub, ei ole see teadlik manipuleerimine. See on tema keha ja aju viis öelda „Seda on minu jaoks liiga palju.“ Täiskasvanu rahuneb mõtete abil. Väikelaps vajab selleks aga teist inimest.
Miks nutmine ja karjumine näivad tulevat „tühja koha pealt“?
Sageli ei ole põhjus konkreetses hetkes, vaid päeva jooksul kogunenud koormuses. Nuttu võib põhjustada väsimus, nälg, liiga palju muljeid, liiga palju otsuseid või vajadus läheduse järele. Väikelaps võib terve päeva vastu pidada ja siis murduda täiesti ootamatus olukorras – näiteks poes või enne magamaminekut.
Mida teha, kui laps ei rahune?
Lapsevanematel tasub meelespidada, et rahunemine tuleb enne õpetamist. Kui laps karjub, siis ei mõju seletused, õpetamine ega loogika. Toimivad hoopis rahulik hääletoon, füüsilise läheduse pakkumine ning lapse tunnete peegeldamine. Oluline on, et laps tunneks, et ta ei ole oma tunnetega üksi.
Kui laps kogeb, et tema tugevad tunded on vastuvõetavad ja keegi aitab tal nendega toime tulla, õpib ta ajapikku ise rahunema. See oskus ei teki karistuste ega ignoreerimise kaudu, vaid kogemuse kaudu.
Ka vanemal on lubatud tunda erinevaid emotsioone
Väikelapse pidev nutmine ja karjumine on kurnav. On täiesti normaalne, kui vanem tunneb näiteks viha, abitust või soovi põgeneda. Need tunded ei tähenda, et sa oled halb lapsevanem, vaid näitavad, et Sa oled inimene oma tunnetega.
Kui tunned, et ärritus kasvab üle pea, on lubatud hetkeks eemalduda, kui laps on turvalises kohas, ja hingata paar korda sisse-välja. Ka see on lapsele oluline õppetund – tundeid võib juhtida, mitte nende poolt juhitud olla.
Laste jonnihood mööduvad
Väikelapseiga on arenguliselt üks emotsionaalselt intensiivsemaid perioode nii lapsele kui vanemale. See ei tähenda, et laps on raske iseloomuga või et sina ei saa hakkama. See tähendab, et sinu laps kasvab. Ja sina õpid koos temaga.
