Foto on illustratiivne.
Kui lasteaiarühma peaks tulema mõni HIV-positiivne laps, siis pole teistel peredel põhjust muretseda, sest korralikult ravimeid võttev laps ei erine millegi poolest teistest, kinnitab aastaid HIV-positiivseid poisse-tüdrukuid ravinud Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse arst Kersti Kink Postimehele.
Varajane HIV-sündroom tekib kaks kuni kuus nädalat pärast nakatumist. Kõige keerulisem olukord on siis, kui rase nakatub enne sünnitust või vahetult pärast sünnitust. Kui ema ei ole oma nakatumisest teadlik, siis ei saa ka vastsündinut kaitsta. Kokku on Eestis HIV-positiivsetelt emadelt nakkuse saanud 55 last, neist üks paar kaksikuid.
Eesti kõige noorem HIV-positiivne, kolmeaastane Martin (nimi muudetud) võiks olla täiesti terve põnn, kui tema isa oleks oma haigusest rääkinud enne sünnitust. Tema ema Laura sai teada, et on HIV-positiivne, alles pärast sünnitust. Eestis testitakse naisi HIV suhtes kaks korda lapseootuse jooksul. Laurale raseduse alguses tehtid proov oli korras. Raseduse lõpus tehtud proovi tulemused saadi kätte alles kaks päeva pärast sünnitust. Selleks ajaks oli ka laps nakatunud. Kui Laura oleks nakkusest varem teada saanud, oleks talle tehtud keisrilõige, rinnaga toitmine oleks keelatud ja pisike poiss oleks nakkusest pääsenud.
"Ma arvasin toona, et seda haigust põevad ainult narkomaanid ja alkohoolikud, mitte sellised inimesed nagu mina," ütles Postimehele Laura, kes sai lapse kindla partneriga, kellega aastaid koos elatud. Kuigi pärast diagnoosi teada saamist väitis lapse isa, et sai ka ise alles äsja oma haigestumisest teada, selgus kiiresti, et tegelikult oli see tal diagnoositud mitu aastat enne Lauraga kohtumist. Mehele oli välja kirjutatud ka HI-viirust alla suruvaid ravimeid, kuid neid ta ei tarvitanud. Kui inimene teab oma HIV-nakkusest ja võtab korralikult antiretroviirusravimeid, mis hoiavad viiruse kontrolli all, siis ei ole ta teistele nakkusohtlik.
Kuna pere elab väikeses kohas, siis välditakse kohalikke tervishoiuteenuseid ja isegi puude registreerimist omavalitsuses - väikses kohas kipuvad ka delikaatsed andmed kiiresti avalikuks saama. Lapsel oleks tulevikus koolis väga raske.
Martin võib rahulikult käia lasteaias, kuna ta võtab ravimeid, käib korralikult kontrollis ja tal on HI-viirus alla määratava piiri, ütleb Kersti Kink. Seega ei ole ta kellelegi ohtlik, ei nakata kedagi ja võib lasteaias teha samu asju, mida kõik teevad.
Loe Martini lugu ja HI-viiruse nakkumisest pikemalt Postimehe artiklitest "Isa vaikimine rikkus alatiseks lapse elu" ning Arst: HIV-positiivne laps ei nakata kaaslasi".
