Palju räägitakse sellest, et emaks saamine ning olemine on suur rõõm. See on tõsi. Vähem jagatakse kogemusi sellest, et lisaks rõõmule tunnevad emad ka väsimust, viha, abitust, süütunnet ja tüdimust. Tuntud näitleja Evelin Võigemast räägib Delfi pereportaalis Pere ja Laps oma loo.
Viis aastat tagasi oli Evelin kodus kahe väikelapsega - noorem ei käinud veel lasteaias, vanem küll käis, aga oli põhilise osa ajast kodus haige. Just see oli Evelini jaoks kõige keerulisem periood emaks olemisel.
"Praegu sellele ajale tagasi vaadates mäletan ma ainult halli kehva ilma. Hommikut, kui tundus, et appi, kuidas ma selle päeva üle elan. Mida ma süüa teen? Kuhu mänguväljakule ma täna lähen? Tahaks vahepeal mõne täiskasvanuga rääkida. Lennart aevastas! Kas jälle larüngiit? Loviisel lõpes just kõrvapõletiku tõttu antibiootikumi kuur, põhiline et ta jälle midagi uut külge ei korjaks. Päevast päeva üks ja seesama. Ainult haigused vahetusid. Samad mänguväljakud, samad mängud, samad multikad," kirjutab Evelin.
Naisele tundus, et kõik teised noored emad naudivad oma igapäevast rutiini väikeste lastega. Ta ei julgenud endale ega teistele tunnistada, et tegelikult talle ei meeldinud lastega päevast päeva ühtmoodi kodus olla.
"Ma ei tea, kust kohast tuleb see täiuse ihalus. Kas me võistleme üksteisega, mingite emadega ajakirjade kaantel või iseendaga? Et kui palju ma veel suudan? Nagu oleksid mingid lahtrid, mis peavad kõik täidetud olema. Pere, karjäär ja tublid lapsed, kes söövad kõiki toite. Kellele peaksid eriti maitsema kala ja köögiviljad. Tuleb tunnistada, et minu pojakese lemmiktoit on makaronid hapukoorega ja enamike teiste toitude pakkumine tekitab suure draama, tüli ja pisarad. Laps, kes veel kahe aastasena sõi ka kala ja köögivilju, ei söö nüüd peaaegu mitte midagi. Isegi marju mitte. Sinna siis läks see ise püreede keetmine ja maheda toidu valmistamine. Ma tahtsin ju ometi tubli ema olla," kirjutab ta.
Praeguseks oskab Evelin kõike lastega seonduvat palju kergemalt võtta. "Ainus asi, mida ma püüan meeles hoida — kõik ei pea olema kogu aeg täiuslik. Mina ei pea olema täiuslik, mu lapsed ei pea olema täiuslikud, sest elu ei ole täiuslik. Elu on elu. Ma saan elada ainult iseenda elu ja ei ole mitte mingit mõtet end kellegagi võrrelda," nendib Evelin.
Loe tervet Evelini lugu SIIN!
(Foto: Vikipeedia)
Kas oled tundnud Eveliniga sarnaseid tundeid?
