Suvel kulub palju aega õues lõõgastumiseks. Lisaks puhkamisele tuleks järgida ja teada ka ohutuseeskirju, et vältida vigastusi.
Kaitsekiivrid. Sõites jalgrattaga, rulaga või motorolleriga, tuleks alati kasutada kaitsekiivrit. See kaitseb lapse kesknärvisüsteemi. Lapse pea on suhtes kehaga raskem kui täiskasvanu oma ja tõenäoliselt võib ta just peaga vastu maad kukkuda.
Käte- ja jalgade kaitsmed. Uisutamise puhul ei piisa ainult kaitsekiivrist - kasutada tuleks ka käte ja jalgade kaitsmeid. Kukkumise puhul võivad lisaks peale vigastada saada ka käed-jalad. Põlved on väga olulised ja kukkumise puhul võivad need terve elu probleeme põhjustada.
Korras jalgratas. Jalgratas peab olema töökorras ja varustatud pidurite, signaalkella ja lampidega ( ees valge, taga punane) . Kui sõita tuleb ka pimedas, peavad ratta külgedel ka helkurid olema.
Sobiv riietus. Rattaga sõites on soovitatav kanda eredat, helkuritega riietust, et autojuhid ratturit kergemini märkaks. Lisaks tuleks loomulikult kanda ka kiivrit!
Liiklusreeglid. Nii jalgratturid kui uisutajad peaksid teadma ka liiklusreegleid. Kui jalgrattur liigub jalakäiate teel, austab tema jalakäijaid ja jalakäijad austavad jalgrattateel jalgrattureid.
Kui autotee kõrvale on paigaldatud jalgratta rada, oleks parem seal liigelda. Tee ületamiseks tuleb rattalt maha tulla - ainult sel juhul on ülekäigurajal jalgratturil eesõigus. Teed võib ületada ka jalgratta peal, aga seda tingimusel, et rattur liigub jalakäija kiirusega. Sellisel viisil tee ületamisel ei ole jalgratturil ülekäigurajal autode suhtes eesõigust.
Kui Sa liigud rolleri või rulluiskudega, austa jalakäijaid ja ära sega jalakäijate liiklust.
Ümbruskonna hindamine. Tihti juhtuvad õnnetused hooletusest. Vaba aja veetmiseks ja spordiga tegelemiseks vali ohutu ümbrus, kus autosid või loomi ei või ootamatult välja ilmuda. Sellise ootamatuse puhul on tavalised tagajärjed kukkumised, käte luumurrud ja haavad põlvedel.
Ohutus vees. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ohutusele vees. Enne kui lapsed ujuma lähevad, peaksid vanemad kontrollima, kas veekogu on ohutu. Kui lapsed mängivad vees või veekogu lähedal, peaks täiskasvanu alati lähedal olema.
Hädaabikõne. Kui tekkinud vigastus nõuab meditsiinilist sekkumist, tuleb kutsuda kiirabi. Kiirabile tuleb selgelt teada anda õnnetuse asukoht ja kõik vajalik lisainformatsioon. Kui endal ei ole telefoni kaasas, palu kellegil teisel helistada numbril 112.
Ise ravimine. Sündmuskohal ilma meditsiinilise personalita abi andes on raske määratleda, millist liiki vigastusega tegu on - kas see on luumurd, nihestus või mõra. Esmaabi seisukohast tuleks alati arvestada kõige hullema variandiga. Luumurru puhul fikseeritakse vigastatud jäse esmaabikarbist leitava kolmnurkse salli ( või riietusesemega).
Eriline tähelepanu peavigastuste puhul. Peavigastuste puhul peaks alati selle raskust määratlema arstid. Kindlasti tuleks kutsuda kiirabi ja kuni nende tulekuni on soovitatav hoida kannatanut pikali asendis.
Jäta meelde - ohutusnõuete täitmine tasub alati ära, sest ei ole midagi tähtsamat kui sinu lapse tervis ja elu!
Emmede Klubi
