Väikelastel astma avastamine võib olla keeruline. Pane kõrva taha, kuidas sümptomeid tuvastada ja mida teha, kui need esinevad, et nii sina kui ka sinu laps saaksite kergemini hingata.
Esialgu võib sulle kõrvu jääda sinu maimiku püsiv köha või hoopis vilisev heli tema hingamises. Võib-olla kestavad hoopis külmetushaigused tema puhul erakordselt kaua. Kas need sümptomid võivad tähendada, et sinu võsukesel on astma?
Mis on astma?
Astma on seisund, kus inimese hingamisteed (bronhid) lähevad aeg-ajalt tursesse, ahenevad ning täituvad limaga, tihti allergilise reaktsioonina või muu hingamisteede ärrituse tagajärjel. Astmahood võivad põhjustada hingamisraskusi, pinge- ja raskustunnet rindkeres, köhimist ja/või hingeldamist. Kui see sinu väikelapsega juhtub, võib see teie mõlema jaoks tõeliselt hirmuäratav olla. Mis võikski olla hirmsam kui näha, et sinu laps on lämbumas?
Miks haigestuvad mõned lapsed astmasse?
Astma on laste seas kõige tavalisem krooniline haigus ning 70 protsenti kõigist lapsepõlves põetud astmatest arenevad välja enne kolmanda eluaasta täitumist. Miks see seisund osadel lastel välja kujuneb ja teistel mitte? Teadlased usuvad, et see sõltub enim lapse geenidest ning kasvukeskkonnast. Teisisõnu võivad teatud pärilikud ja keskkondlikud riskitegurid luua astma tekkeks teatava soodumuse. Nende tegurite hulka kuuluvad:
- Perekonnas esinenud astma või allergiad
- Ekseemide või teiste allergiate olemasolu
- Suitsetajaga koos elamine
- Kokkupuude tubakasuitsuga emaüsas
- Saastunud linnaõhu ja sudu sees elamine
- Madal sünnikaal
- Ülekaalulisus
Mis põhjustab astmahooge?
Väikelaste astmahoogude põhjustajateks võivad olla mitmed tegurid, kuid astmahoo vallandumise põhjused on väga individuaalsed. Kõige harilikumad astmahoogude põhjustajad on:
- Allergeenid nagu kodutolm, õietolm ja lemmikloomakõõm.
- Ärritajad nagu passiivne sigaretisuits, õhusaaste ja värviaurud
- Infektsioonid nagu külmetushaigused ja gripp
- Külm õhk
- Füüsiline koormus
- Intensiivsed emotsioonid, nt. jonnihood
Kuidas seda haigust diagnoositakse?
Väikelaste puhul on astmat tihti raske diagnoosida, sest selleks vajalikud kopsutestid (mille käigus laps puhub masinasse, mis mõõdab, kui kiiresti ja kui palju õhku laps suudab välja hingata) ei ole laste puhul enne kuuendat eluaastat kuigi täpsed. See tähendab, et arst peab diagnoosides lähtuma suures osas sellest, mida sina oma lapse sümptomite kohta tead. Niisiis tuleks lapse arvatavate astmasümptomite kohta tähelepanelikke märkmeid teha jälgides, kui tihti ja millistes oludes need esinevad ning märkmed arsti vastuvõtule kaasa võtta. Arst esitab tõenäoliselt küsimusi ka selle kohta, kas teie perekonnas on astmat ning allergiaid varem esinenud, nii et mõistllik oleks välja uurida, kas sinu lapsel on geneetiline eelsoodumus astma tekkeks.
Milline on astma ravi väikelastel?
Alla kolmeaastaste laste puhul soovitavad mõned arstid astmaravimitest võimalikult pikaks ajaks hoidumist (nt. kuni sümptomid muutuvad raskemaks). Seda seetõttu, et astmaravimid on tõeliselt kanged ning eksperdid ei ole kindlad, millist mõju need nii väikestele lastele avaldada võivad. Kui sinu lapsel on aga tõsised hood ning näib, et ravimitest oleks talle tõepoolest abi (ning see abi kaalub üles igasugused potentsiaalsed ohud), võib arst siiski ravimeid välja kirjutada, et näha, kas lapse sümptomid paranevad.
Sõltuvalt lapse astma iseloomust võib arst kirjutada välja ühe (või mõlemad) järgnevatest ravimitüüpidest:
- Bronhilõõgasti ehk kiiretoimeline ravim, mis avab lapse hingamisteed kiiresti, kui astmahoo tulles on tekkinud kõriturse ning hingamisraskused.
- Preventiivne, pikatoimeline ravim, näiteks põletikuvastane hormoonravim, mida manustatakse igapäevaselt, et hingamisteede põletikke ennetada ja juba eos vältida.
Olenemata sellest, kas lapsele määratakse ravimid või mitte, on ilmtingimata oluline anda endast parim, et laps ei puutuks kokku allergeenide või muude ärritavate teguritega, mis astmahooge põhjustada võivad. Selleks tuleks kodu hoida puhta ja tolmuvabana (ükskõik kui tüütu mopiga vehkimine sinu jaoks ka ei oleks!) ning vajadusel veenduda, et sinu laps ei satu külla peredesse, kus on kassid. Kindlasti nõuab see muutusi elukorralduses ning rohkem hoolikamat planeerimist, kuid sinu pingutustest on lapse jaoks kindlasti tohutult kasu. Lisaks terendab silmapiiril pidev lootus, et see kõik möödub – paljud astmaatikutest lapsed kasvavad haigusest teismeeaks välja, sest hingamisteed kasvavad lihtsalt suuremaks. Niisiis ole ühenduses lapse arstiga ning hoia teda pidevalt kursis lapse sümptomitega. Sedasi saad alati kursis olla, kas lapse sümptomid on muutunud ning kas haigus on süvenenud või hoopiski taandumas.
(Allikas: Whattoexpect.com)
Emmede Klubi
