1.–7. augustini tähistatakse igal aastal üleilmset imetamisnädalat ning ka tänavu soovib Philips Avent selle raames juhtida tähelepanu rinnaga toitmise olulisusele ja aidata emadel selleks ajaks valmistuda. On selge, et imetamisest on pikemas perspektiivis palju kasu, samas võib aga tunduda, et õppida on veel rohkemgi. Iga ema imetamiskogemus on ainulaadne, sest ei saa olla teist täpselt samasugust ema ja lapse vahelist sidet. Siiski tasub meeles pidada, et edukaks rinnaga toitmiseks saab teha ettevalmistusi.
Imetamise kasuteguriteks peetakse muu hulgas väiksemat ohtu seedetrakti haiguste, rasvumise, allergiate, lapseea vähkkasvajate ja diabeedi tekkeks ning lapse immuunsüsteemi toetamist. Seda kõike juhul, kui ema keha saab piisavas koguses toitaineid, mida aitab saavutada tasakaalustatud toitumine. Kui see ei ole võimalik, peaksite nõu pidama oma ämmaemanda või pereõega, et saaksite võtta lisaks sobivaid rasedusaegseid vitamiine.
Tugivõrgustiku loomine
Rinnaga toitmisel võivad naised seista silmitsi mitme takistusega. Takistuste ületamisel aitab teadlikkus ja võime eristada fakte väljamõeldistest. Sünnieelsetel koolitustel tuleks rinnaga toitmist põhjalikult käsitleda, selgitades välja lähimad imetamisnõustamist pakkuvad asutused. Imetamisnõustamist pakutakse erinevates vormides ja mahus – alates ametlikest imetamisnõustajatest ja ämmaemandatest ning lõpetades enda partneriga.
-
Ämmaemand või pereõde – kasutage võimalust korrapärase sünnituseelse ülevaatuse käigus esitada küsimusi kõigi muutuste kohta, mida kogete. Ja pidage meeles, et rumalaid küsimusi pole olemas. Näiteks laske uurida oma rindu, et saada teada, kuidas need arenevad ja kas pole näha mingeid probleeme.
-
Pere- ja sünnikoolitused – kursusi saad läbida nii kontaktselt kui ka veebi kaudu, nii nagu teile paremini sobib. Samuti on olemas erinevad sotsiaalmeediagrupid, kus tulevased lapsevanemad saavad küsimusi esitada ja kogemusi vahetada.
-
Imetamisnõustaja – isik, kes on spetsialiseerunud rinnaga toitmisega seotud teemadele. See võib olla arst, meditsiiniõde, ämmaemand või mõni muu tervishoiutöötaja, kes aitab leida parimad rinnaga toitmise asendid, koostada imetamiskava ning annab nõu rinnapiima peatamise või vabastamise kohta.
-
Teised värsked lapsevanemad – rääkige teemast julgelt sõprade, pereliikmete ja teiste lapsevanematega. Nemad on osa tugivõrgustikust, aidates teil valmistuda eesootavaks ajaks ja tegevuseks.
Rinnaga toitmise aeg on käes!
Selleks et rinnaga toitmine sujuks veel paremini, on oluline selleks valmistuda. Pärast tugivõrgustiku leidmist ja ettevalmistusi algab kõige tähtsam etapp – imetamine. Kui võimalik, laske avalduda beebi loomulikul imemisinstinktil, veetes esimese tunni (mida nimetatakse ka kuldseks tunniks) teineteisega tutvudes ning tunnetades vastastikku esimesi puudutusi. Rinnaga toitmine õnnestub siis, kui suudate tagada enda mugavuse ja meelerahu. Esmalt seadke end voodis või tugitoolis mugavalt sisse, paigutades endale toeks padjad. Pärast sünnitust koju naastes võite olla loov ja seada sisse oma imetamisrutiini, kohandades valgust, pannes mängima rahustava muusika või kasutades muid mõnusaid tingimusi. Hoidke last enda lähedal, mitte kummardudes ettepoole, vaid tõstes lapes rinnale. Lapse suu peab olema nibu vastas, pea sunnatud ettepoole, õlad ja puusad ühel joonel. Võite õrnalt kõdistada rinnanibuga lapse nina ja suud, julgustades teda suuga rinda haarama. Toestage oma rinda – toetades ühe käega vastsündinut, saate teise käega toestada altpoolt rinda. Mõned emad eelistavad imetamist õppides hoida käed vabad, sellisel juhul võib kasutada toestuseks rulli keeratud käterätikut. Kui märkate, et laps ei haara nibu õigesti või haare tundub valus, pange lapsele õrnalt sõrm avatud suhu, võtke laps rinnalt ära ja seejärel proovige uuesti. Imiku rinnalt ära võtmine, kui ta ei haara nibu õigesti, aitab ennetada nibu kahjustusi. Laske lapsel süüa alati, kui ta soovib. Esimestel elukuudel söövad lapsed keskmiselt 8–12 korda päevas. Kui kujuneb välja korrapärase rütm, võite märgata toitmise sageduse ja kestuse vähenemist. Imetamise ajal alla neelatud liigsest õhust aitab lapsel vabaneda krooksutamine. Mõned emad ootavad lapse krooksu ära enne teise rinna pakkumist, teised eelistavad imikut krooksutada toitmise lõpus. Krooksutades hoidke last õla vastas ja silitage õrnalt tema selga või võtke laps istuli sülle, kallutades teda veidi ettepoole. Hoidke ühe käega last lõua alt ja silitage teise käega õrnalt tema selga.
Tavalisemad mured rinnaga toitmisel
On emasid, kellel ei teki rinnaga toitmisel mingeid muresid, samas kui teistel esineb palju probleeme, nagu nibude tundlikkus, soor või rinnapõletik ehk mastiit. Ei tohiks siiski unustada, et enamik takistusi on ajutised ja neid on võimalik asjakohase toetuse abil ületada. Ainult umbes 1% emadest ei saa last imetada füsioloogilistel põhjustel, nii et kui teil tekib raskusi, on kõige tähtsam otsida meditsiinilist abi, et tuvastada probleem ja saada vajalikku tuge.
Mõnel naisel on väga tundlikud nibud, ja kuna enne imetamist lähevad need paiste, võib see põhjustada ebamugavust. Valu on siiski ajutine ja enamasti see rinnaga toitmise ajal kaob. Mõnel emal võib nibu hellus olla tingitud valulikust piimapaisust (hetk enne piimavoolu algust) või lapse valest nibuhaardest. Seega peaksite proovima tõsta last rinnale korduvalt ja jälgima, kas see aitab. Punetavad, tundlikud ja sügelevad rinnanibud võivad viidata sellele, et teil on tekkinud soor. Kui kahtlustate, et see on tõesti nii, pöörduge viivitamatult meditsiinitöötaja poole. Kui piima on rohkem, kui laps suudab tarbida, võib tekkida piimajuha ummistus ehk laktostaas. Valulikud, kõvad ja kuumad rinnad võivad viidata ummistunud piimajuhadele. Seisund võib olla väga valulik, kuid seda saab koduste vahenditega leevendada, kui puhata võimalikult palju, alustada lapse imetamist ummistusega rinnast, et saada lahti tekkinud kõvast tükist, ning asetada rinnale soe kompress. Kui valu püsib ka 48 tundi pärast ummistuse tekkimist, võtke ühendust meditsiinipersonaliga. Mastiit võib tekkida bakteriaalsest infektsioonist või rinna ebapiisavast tühjenemisest. See on valulik seisund ja rindu puudutades võivad need tunduda kõvad ja kuumad, punetavad ja põletikulised, rinnaga toitmise ajal võib tekkida põletustunne. Rinnapõletikul on sageli gripitaolised sümptomid, seega kui olete mures, pöörduge arsti poole, sest mõnikord on infektsiooni vastu vaja võtta antibiootikume.
Lühike keelekida on tilluke nahariba suupõhja ja keele alumise külje vahel. Kui arvate, et teie lapsel on liiga lühike keelekida või imetamisega on pidevalt probleeme, pöörduge diagnoosimiseks ja raviks arsti poole. Kõige sagedamini põhjustab lühike keelekida nibu hellust, vähest piimavoolu ja imiku aeglast kaalutõusu.
Paljud äsja emaks saanud naised tunnevad, et esimestel sünnitusejärgsetel nädalatel või kuudel ei ole neil piisavalt piima. Kui laps võtab stabiilselt kaalus juurde, ei ole muretsemiseks põhjust, kuid kui probleem siiski tekib, on sellega toimetulekuks palju võimalusi, näiteks piima väljalüpsmine käsitsi või rinnapumba abil, sagedasem toitmine. Kui aga last toidetakse nii pudelist kui ka rinnaga, siis tuleks püüda väljalüpsmise või toitmise vahet hoida mitte üle kolme kuni nelja tunni, et piim jõuaks moodustuda. Samuti saab tekitada piimapanga. Piimapanka panekuks on soovitav piim paar päeva ette välja lüpsta. Nii tekib sügavkülmikusse väike piimavaru, andes emale aega harjutamiseks ja võimaldades lapsel õppida vajaduse korral jooma piima pudelist. Kuigi imetamine on loomulik protsess, ei pea see alati toimuma ainult loomulikul teel. Seega, kui teil tekib rinnaga toitmisel alguses probleeme, ärge peljake otsida abi tervishoiutöötajalt ning enda eest hoolitsemist ei tasu unarusse jätta. Enesehool on täisväärtusliku piimatootmise võti. Sööge alati korralikult, andke endale võimalus puhata ja jooge palju vett.
Teksti on koostanud Philips Avent koostöös tervishoiutöötajatega.
