Lapse areng ja tulevane iseloom ei sõltu mitte ainult geenidest vaid ka paljudest muudest faktoritest.
Üks peamine nendest on kindlustamine, et laps kasvaks üles stressivabas ning tema jaoks emotsionaalselt turvalises keskkonnas. keskkonnas.
Esimesel eluaastal on rahumeelne keskkond eakohase arengu alustalaks
Uuringud on näidanud, et stressirikkal keskkonnal on väikelapse arengule suur mõju. Eriti kui asi puudutab alla aasta vanuseid beebisid.
Kuidas?
Pingsad olukorrad ei mõjuta mitte ainult lapse aju, vaid ka teisi organeid. Kui inimene tunneb end ohustatuna, valmistub ta keha automaatselt end kaitsma ja vajadusel ründama. Südamelöögid kiirenevad, vererõhk tõuseb ja stressihormoonid vallanduvad.
Situatsioonis, kus pinged avalduvad turvalises keskkonnas ning olles vanemate läheduses (eeldusel, et vanemad pole need, kes stressisituatsiooni tekitavad), võivad need sümptomid jääda avaldumata.
Kui stressiolukorrad on korduvad ja beebil pole võimalik saada tuge oma vanematelt, võib keha automaatne reaktsioon beebit liigselt kurnata. See aga omakorda võib viia seisundini, kus ta aju arenguprotsessid aeglustuvad.
Varases eas kogetud stress võib mõjutada nii lapse tulevast oskust õppida kui ka üleüldiselt käitumismustreid.
Inimaju on kõige vastuvõtlikum just varases lapsepõlves, mil sellel tuleb pidevalt kohanduda erinevate keskkonndade ja olukordadega.
Mida vanemaks me kasvame, seda rohkem tuleb meil pingutada, et omandada uusi teadmisi või keeli. Just seetõttu kasutatakse väikelastest rääkides tihtipeale ka terminit, et nad on nagu käsnad.
Mängi koos beebiga
Spetsialistid on ühel meelel nõus, et lapsega mängimine ja temaga igapäevane suhtlemine on tema aju arenguks vajalikud.
Väikelapsed kasutavadki suhtlemiseks enamasti mängu ning seovad sinna ka grimasse ning kehakeelt, et suuta end võimalikult hästi väljendada. Lapsega hõlpsamini suhtlemiseks tuleks teha seda sama.
Mitmed vanemad väldivad lapsega mängimist kuna kardavad näida rumalatena või kardavad, et nad lihtsalt ei oska enam mängida. Need hirmud tuleks unustada ja pidada meeles, et lapsega mängimine aitab tugevdada lapse sidet vanematega, tekitada usaldustunde ning õppida toime tulema erinevate emotsioonidega.
Lapsega mängides ei tasu unustada ka laulmist ja erinevate helide imiteerimist. Kõik see aitab lapsel näha maailma erineva nurga alt ning õppida uusi oskusi.
Üheks tänuväärseimaks mänguasjaks on kindlasti puuklotsid. Kõige tavalisematestki klotsidest piisab, et õpetada lapsele erinevaid kujundeid ja värve.
Kuna väikelapsed õpivad kõikide meeltega, on ka kompamismeelel arenguprotsessis suur roll ning erikujuliste klotside katsumine aitab nende arengule suuresti kaasa.
Kuna veel kõige pisematel on lisaks kombeks kõik mänguasjad ka suuga üle kontrollida, siis on eriti tähtis, et kasutatavad mänguasjad oleksid tehtud lapsesõbralikest materjalidest (sealhulgas ka vastupidavatest) ning värvitud vaid veebaasil värvidega, mis ei sisalda mürgiseid aineid.
Beebi esimesel eluaastal eelista pigem tugevate kontrastidega värve - beebil on neid lihtsam silmata. Pastelsed toonid on küll tihtipeale täiskasvanute meelest ilusamad, aga paraku esimesel eluaastal mitte kõige praktilisemad.
Pane klotsid beebi jaoks nähtavasse kohta, et ta saaks mängusoovi korral nendele kas osutada või pääseks nendele hõlpsalt ise ligi!
Lapsed on sündinud võimega kiirelt uusi oskusi omandada, mistõttu on iga esimesel eluaastal ette võetud tegevus justkui õppeprotsess, mis valmistab lapse keha ja aju ette tulevikuks!
