Sel hetkel, kui sünnib laps, muutub naise elu täielikult. Pikaks ajaks saab nüüd oluliseks murekohaks lapse heaolu, tervis ja turvalisus. Mure, mis võib kasvada koguni ärevuseks, on eriti tugev just esimestel kuudel, mil laps on veel eriti pisike ja kaitsetu, emale on aga kõik alles täiesti uus.
Uni on oluline nii laste kui ka täiskasvanute tervisele, sest magamise ajal toimuvad mitmed olulised taastumise ja arengu protsessid. Magades muutub hingamine sügavamaks, lihased lõdvestuvad ja kehatemperatuur langeb.
Uni on lapsele ülioluline, kuna uni tagab lapse vaimse ja füüsilise arengu. Ega asjata öelda, et lapsed kasvavad unes!
Lapse unevajadus muutub koos vanusega. Mitu tundi beebi magab?
- 1–4 nädala vanune beebi: 15–16 tundi ööpäevas. Esimesel elukuul võivad mõned beebid magada isegi kuni 20 tundi ööpäevas. Enamasti kestab unekord kaks kuni neli tundi, seejärel laps ärkab söömiseks. Enneaegselt sündinud beebid magavad veelgi enam. Kuna vastsündinutel ei ole veel sisemist bioloogilist kella ega ööpäevarütmi, ei ole nende unerežiim seotud päeva/öö tsükliga.
- 1-4 kuu vanune beebi: 14-15 tundi ööpäevas. Selleks ajaks, kui laps saab kuuenädalaseks, võivad vanemad märgata, et tal on kujunenud välja selgem unerežiim. Pikimad uneperioodid võivad kesta kuni kuus tundi ja toimuvad sagedamini õhtu- või öötundide.
- 4-12 kuu vanune beebi: 14-15 tundi ööpäevas. Kuigi selles vanuses laps võiks ideaalis jätkuvalt magada kuni 15 tundi, magavad mõned lapsed aastaseks saamise ajaks ka vaid 12 tundi ööpäevas. Selles vanuses tuleks olulist tähelepanu pöörata tervisliku unerežiimi väljakujunemisele - laps võiks magada suurema osa ööpäevaks ettenähtud unetundidest öösel ning teha lühemad uinakud päeval.
- 1–3-aastane laps: 12–14 tundi ööpäevas. Selles vanuses päevaste uinakute arv väheneb, laps läheb järk-järgult üle ühele päevasele uinakule ehk lõunaunele. Kuigi mõned selles vanuses lapsed magavad vaid 10 tundi ööpäevas, vajavad alla kolmeaastased lapsed tegelikult ikkagi veidi rohkem und. Selles vanuses lapsed tõusevad sageli koos päikesetõusuga – äratus toimub hommikul kella 6 ja 8 vahel.
- 3–6-aastased: 10–12 tundi päevas. Selles vanuses laps peaks kvaliteetse ööune saavutamiseks minema magama õhtul enne kella 21, sest ennesüdaöised unetunnid on puhkamiseks ja arengule väärtuslikumad. Lõunauned jäävad selles vanuses järjest lühemaks ning vanuses 4-7 lõpetavad lapsed lõunauinaku vajamise.
Mida saavad vanemad teha, et oma lapse une kvaliteeti parandada?
Lapse une pikkus ja kvaliteet olenevad lisaks lapsele endale ka mitmetest keskkonnateguritest – liiga umbne, kuum või külm tuba, valjud helid, hammaste lõikumine jms. On ka palju sellist, mida vanemad saavad lapse pikema ja kvaliteetsema une heaks ise ära teha:
- Magamaminekurituaalid on igaõhtused korduvad tegevused, mida laps seostab magamaminekuga. Näiteks: tunnike enne magamaminekuaega vanniskäik, pidžaama selga panemine, tulede hämardamine, emme kaisus söömine ja oma voodisse tõstes paitused ja hällilaul. Kui see rituaal on igal õhtul ühesugune, saab laps kiiresti aru, et magamamineku aeg on käes ja jääb kergemini magama.
- Hea õhk magamistoas. See tähendab head ventilatsiooni (ventilatsioonisüsteemi puudumisel ruumide regulaarset tuulutamist nii suvel kui ka talvel) ja optimaalset õhuniiskut (kütteperioodil võib õhk muutuda kuivaks, siis tuleks kasutada õhuniisutajat).
- Hämarad toad. Kui magamaminekurituaalid algavad, tehke toad hämaramaks ja lülitage välja televiisor. Suvel on selleks tarvis kasutada tumedaid, paksemaid või pimendavaid kardinaid. Hämarus annab inimese kehale loomuliku signaali, et aeg on rahulikuks jääda ja uinuda.
- Proovige minna magama alati ühel kellaajal - isegi pühadel või muude eriliste sündmustega päevadel, sest see tagab kiirema uinumise, rahulikuma öö ja pikema une.
- Lapse magamisase peab olema turvaline. Hälli või võrevoodi puhul tähendab see kõvema poolset madratsit, kõikvõimalikke lahtiseid patju-tekke-kaisuloomasid ega võrepehmendusi ei tohi kasutada, sest need on nii lämbumise kui ka hällisurma riskitegurid.
Kui beebi on õhtul magama läinud, saavad emme ja issi hetke iseendale. Loe vaikuses raamatut, rüüpa teed, vaata lemmikseriaali või tee trenni. Kui aga beebi esimestel elukuudel välja lööv tugev emalõvi instinkt ei lase sul täielikult lõdvestuda, sest muretsed pidevalt, kas teises toas olev beebi ikka magab ja temaga on kõik korras, siis tuleb kasuks beebimonitor. Samuti on beebimonitor vajalik abimees suuremate elamispindade, näiteks eramaja puhul, kus ema-isa ei pruugi oma kõrvaga beebit lihtsalt alati kuulda.
Philips Aventi beebimonitorid muudavad beebi une jälgimise lihtsaks, sest lisaks igale pisikesele helile mida beebi teeb, saavad vanemad oma beebi und jälgida ka HD-kaamerapildi vahendusel. See annab värsketele vanematele täieliku meelerahu. Lisaks võimaldavad Philips Aventi beebijälgimisseadmed kahesuunalist suhtlust – saad oma lapsega suhelda ka siis, kui ei ole tema kõrval. Teatavasti ei rahusta miski last paremini kui kalli ema hääl.
Liikuva lapse turvalisus
Kaasaegsed Philips Avent beebijälgimisseadmed on lapsevanematel heaks abimeheks ka laste ärkveloleku ajal.
Kui beebi hakkab ise liikuma – esmalt roomama, siis juba käputama ja kõndima -, on vanemate ülesandeks tagada beebi keskkonna turvalisus. Väikesel maailmaavastajal ei tohi olla ligipääsu asjadele või kohtadesse, mis võiks ohustada tema tervist või isegi elu. Vanematel soovitatakse vaadata kodu läbi nö lapse kõrguselt ja vaatenurgast. Millised juhtmed, pistikupesad või seina kinnitamata kapid võiksid maailma tundma õppimisest huvitatud liikuvat beebit ohustada?
Samuti tuleb jälgida, et lapse käeulatuses poleks väikseid esemeid või väiksemaks purunevaid esemeid, kodukeemiat, ravimeid. Kõik selliseid asju sisaldavad sahtlid ja kapiuksed peavad olema kinni pandud nii, et laps nende sisule ligi ei pääseks.
Kui beebi on toad juba läbi uudistanud, liigub ta kindlasti edasi ka kööki, mis on kõigi beebide ja väikelaste suur lemmik. Sealgi tuleb jälgida, et lapse käeulatusse ei satuks teravaid esemeid. Kui laps oskab juba seista, tuleb kindlasti vaadata, et laps ei ulatuks laualt või tööpinnalt käega haarata näiteks pottide-pannide käepidemeist, mis võimaldaks nende sisu endale kaela tõmmata.
Beebile meeldib kõike ümbritsevat tundma õppida ja kui ohutus on tagatud, ei tasu uudistamist beebile keelata. Selleks, et saaksite oma armsa lapse edusamme valvsa pilguga jälgida ka siis, kui olete ise teises toas, on digitaalne ekraaniga beebimonitor suurepärane abimees.
