Video- või hasartmänge mängivad pea kõik Eesti lapsed

Video- ja/või hasartmängudega on kokku puutunud 96% Eesti lastest vanuses 11-16 aastat, selgub 2022. aasta sügisel läbi viidud uuringust.

Uuring näitab, et videomänge mängib vähemalt iganädalaselt 83% 11-16-aastastest lastest. Kõige sagedamini mängitavad videomängud on sandbox (Minecraft, Portal Knights, Terraria, The Witcher jm) ja shooter (Fortnite, Halo Infinite, Quake, Counter Strike jm), aga ka reaalajas mängitavad strateegiamängud (Civilization 5, World of Warcraft, Battlefleet Gothic: Armada 2 jm).

Õnneks on vaid 3% videomängude mängijatest probleemsed mängurid, kuid probleeme esineb oluliselt rohkematel. Sageli või pea alati tunneb end videomängimisega ülemäära hõivatuna 22% lastest. Raskusi mängimise kontrollimisel või lõpetamisel on tundnud 18% lastest. Ärritust, ärevust, kurbust üritades mängimist piirata või lõpetada on tundnud 15%. Mängimise tõttu kadunud huvi oma varasemate hobide või meelelahutuse vastu on kogenud 46% videomänguritest. Seda, et kannatada on saanud õppeedukus, hinded või olulised suhted pere ja sõpradega, ütleb 52% lastest, sh. 6%, et seda on ette tulnud peaaegu alati või sageli.

Hasartmängudega on õnneks lugu veidi parem: iganädalasi mängijaid on 11-16aastaste laste seas 5%, igakuiseid 7%.Lapsed, kes on mänginud hasartmänge, on kõige sagedamini mänginud kasiinomänge ja pokkerit. Paraku on nende seas omajagu (16%) ka neid lapsi, kes mängivad hasartmänge selleks, et põgeneda oma probleemide või ebameeldivate tunnete eest. Veerand hasartmänge mängivatest lastest on probleemsed mängijad. Läbi viidud küsitlusest selgus, et mõnikord või tihti on 20% hasartmänguritest tundnud end halvasti või tüdinult, kui on üritanud oma hasartmängimist vähendada või lõpetada, 16% on mänginud hasartmänge, et põgeneda probleemide või ebameeldivate tunnete eest ning 15% on üritanud peale viimast kaotust mõnel teisel päeval kaotatud raha tagasi võita. 

„Covid-kriis mõjus kõige raskemalt laste ja noorte vaimse tervisele ning kuna lapsed olid koju suunatud ja sotsiaalne suhtlus takistatud, oli meie kartus videomängudest liigselt haaratud laste osakaalu suhtes isegi suurem kui tegelik probleemse te mängijate protsent. Samas näitab uuring kujukalt, et ka siis, kui sõltuvust pole, võib liiga palju videomängu muus elus muresid põhjustada," ütles sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator Triinu Täht. 

Uuringu läbi viinud Kantar Emori uuringuekspert Jaanika Hämmal rääkis, et poistel on tüdrukutest enam kokkupuuteid hasartmängudega. „Poisse on enam iganädalaste videomängude mängijate seas, nad on kokku puutunud suurema hulga erinevate videomängudega ning kasutavad tõenäolisemalt päris raha videomängudes erinevate asjade ostmiseks või teiste mängijatega kauplemiseks.“ sõnas Hämmal.   

„On väga hea, et meil on täna andmed, millele tuginedes edaspidi sekkumist kavandada. Paljud lapsevanemad ei ole teadlikud, mida lapsed tegelikult digivahendis teevad. Sageli peetakse mängimist ainult arendavaks tegevuseks, mida ta kindlasti ka on, kui sellega tegeleda mõistlikult. Kuna aga mängimine on põnev, siis noor ei suuda ise olla teadlik riskidest ja oma käitumist reguleerida.“ ütles Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusest juhatuse liige ja kliiniline psühholoog Pille-Riin Indermitte.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse ja Kantar Emori koostöös tehtud „Eesti alaealiste elanike kokkupuuted hasart- ja videomängudega” uuring viidi Eestis läbi esimest korda. Projekti eesmärk oli saada süsteemne ülevaade Eesti laste mängukäitumisest internetis ning mängusõltuvuse riskirühmadest. Uuring mõõtis internetis raha peale mängitavaid hasartmänge (s.h. veebiikasiinosid, kaardimängud, kihlveopanustamine) ja videomänge ehk elektroonilisi mänge, mida mängitakse mängukonsoolil, arvutil või nutiseadmel. Uuringu lõpparuandega saab tutvuda SIIN.