2022. aastal diagnoositi Eestis vähk 31 lapsel, näitavad Tervise Arengu Instituudi äsja avaldatud andmed.
Neist lastest 7 olid kuni nelja-aastased, viis olid 5-9aastased, seitse 10-14aastased. Ülejäänud lapsed olid 15-19aastased.
Kõige enam esineb lastel lümfisüsteemi kasvajaid - Hodgkini tõbe ja mitte-Hodgkini lümfoomi. Teisel kohal on leukeemiad. Muid vähkkasvajaid esineb lastel vaid üksikjuhtudel.
Huvitav on see, et kui varasematel aastatel on tihtilugu vähki esinenud kõige enam just kõige pisemate ehk kuni nelja-aastaste vanuserühmas, siis 2022. aastal esines seda enim vanimate laste seas.
Kokku diagnoositi 2022. aastal Eestis 9191 vähi esmasjuhtu. Meestel esines kõige sagedamini eesnäärmevähki, naha mittemelanoomi ja kopsuvähki. Naistel aga rinnavähki, naha mittemelanoomi ning käär- ja pärasoolevähki.
Haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse suurenes vanusega – 33% kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel.Nooremates vanuserühmades esines naistel vähki sagedamini kui meestel, kuid alates 55. eluaastast haigestusid mehed sagedamini kui naised.
Paraku on tegemist vaid algandmetega, mille pealt ei saa teha järeldusi vähi esinemise suurenemise või vähenemise kohta, sest need on absoluutarvud mitte protsendid rahvastikust.
„Absoluutarvude pealt ei saa anda hinnanguid muutuste põhjuste kohta,“ lausus TAI vähiregistri juht Margit Mägi. „2022. aastal toimunud muutuste täpsemaks hindamiseks viime läbi vähiregistri andmete detailse analüüsi paikmete, vanuserühmade ja staadiumite lõikes, mis avaldatakse 2025. aasta esimeses pooles,“ selgitas ta.
