Ligi kolmandik Z-generatsiooni meestest usub, et naine peaks alati oma mehele kuuletuma. Uus rahvusvaheline uuring viitab paradoksile: põlvkond, keda peetakse kõige progressiivsemaks ja võrdõiguslikumaks, on hoopis traditsioonilisemate hoiakutega kui nende vanaisade põlvkond. See ei ole lihtsalt statistika – see on peegel, mis näitab, kuidas me oma poegi kasvatame.
Ipsose ja King’s College Londoni Global Institute for Women’s Leadershipi uuringus osales umbes 23 000 inimest 29 riigist. Tulemused näitasid, et ligi kolmandik Z-generatsiooni meestest usub, et naine peaks alati oma mehele kuuletuma. Sama arvamus oli vaid 13% Baby Boomerite põlvkonna meestest.
Z-generatsiooniks peetakse inimesi, kes on sündinud ligikaudu aastatel 1997–2012. Baby Boomerite põlvkonda kuuluvad aga need, kes on sündinud aastatel 1946–1964. Nende kahe põlvkonna vahele jääb üle 30 aasta ajalugu – periood, mille jooksul on toimunud suured muutused naiste õigustes, tööelus ja pere rollides.
See tähendab, et paljud noored mehed, kes on kasvanud üles väidetavalt kõige võrdõiguslikumal ajastul, usuvad rohkem hierarhilisse abielumudelisse kui mehed, kes kasvasid üles ajal, mil naiste õigused olid märksa piiratumad.
Uuring toob välja veel mitu märki sellest, et suur hulk noori mehi hoiab kinni jäikadest soorollidest:
- 24% Z-generatsiooni meestest arvab, et naine ei tohiks paista liiga iseseisev.
- 21% leiab, et “päris naine” ei peaks seksi algatama.
- 21% usub, et aktiivne osalemine laste kasvatamises pole mehelik.
Samas tunnevad paljud noored mehed ka ise tugevat survet sobituda traditsioonilise mehelikkuse kuvandiga. 43% neist ütles, et nad tunnevad survet näida füüsiliselt tugevana ja karmina. See näitab, et probleem ei ole ainult naiste suhtes kehtivates ootustes. Jäigad rollid piiravad ka mehi endid.
Kas naiste õigused ja vabadused nõrgestavad meeste positsiooni? Tegelikkus on vastupidine
Uuringu autorid rõhutavad, et osa noori mehi tajub soolist võrdõiguslikkust kui mängu, kus keegi peab kaotama. Justkui tähendaks naiste suurem vabadus automaatselt meeste positsiooni nõrgenemist.
Tegelikkus on vastupidine.
Mehed, kes osalevad aktiivselt laste kasvatamises, on uuringute järgi õnnelikumad ja tervemad. Partnerlussuhted, kus otsuseid tehakse koos, on stabiilsemad. Ja ühiskonnad, kus naistel on rohkem võimalusi, on majanduslikult edukamad.
Me kasvatame tulevasi partnereid ja isasid
Sellised hoiakud ei teki vaakumis. Need kujunevad keskkonnas, kus lapsed kasvavad – peres, koolis, meedias ja sõpruskonnas. Kõige tugevam mõju tuleb aga kodust.
Poisid õpivad väga varakult, mida tähendab olla mees. Nad jälgivad, kuidas isa räägib emast. Nad näevad, kes teeb otsuseid. Nad näevad, kes hoolitseb laste eest ja kes teeb kodutöid. Nad kuulevad nalju ja kommentaare, mis võivad tunduda süütud, kuid annavad selge sõnumi: kes on tähtsam, kes juhib ja kes peab kohanema.
Kui poisile antakse pidevalt signaal, et mees peab olema domineeriv, emotsioonitu ja kontrolliv, siis ei ole üllatav, et täiskasvanuna peab ta loomulikuks, et tema sõna peaks olema viimane.
Iga poiss on kellegi tulevane partner, kolleeg või isa. Küsimus ei ole ainult selles, milliseid õigusi me naistele ühiskonnas soovime. Küsimus on selles, milliseid mehi me kasvatame.
Kas me õpetame oma poegi:
- austama naiste iseseisvust
- võtma vastutust laste kasvatamise eest
- näitama emotsioone ja hoolivust
- tegema otsuseid koos, mitte teise üle
Või õpetame me neid – sageli tahtmatult – uskuma, et mehelikkus tähendab kontrolli ja üleolekut? Kui me tahame näha võrdsemaid suhteid ja tervemat ühiskonda, algab see sellest, kuidas me kasvatame oma lapsi. Eriti oma poegi. Poisid ei sünni arusaamaga, et naine peab kuuletuma. Nad õpivad selle kusagilt.
Mida laps internetis näeb ja kuuleb?
Samas ei kujune poiste arusaamad mehelikkusest enam ainult kodus või koolis. Väga suur osa sellest sünnib internetis. Paljud teadlased on viimastel aastatel juhtinud tähelepanu nn manosphere’i keskkondadele – online-kogukondadele ja influenceritele, kes levitavad tugevalt hierarhilist arusaama soorollidest. Sellised sisuloojad nagu Andrew Tate on kogunud miljoneid noori jälgijaid ning nende sõnum on lihtne: mees peab domineerima, kontrollima ja olema “alfa”.
Probleem on selles, et algoritmid võimendavad seda sisu. Kui noor poiss vaatab ühe video maskuliinsusest või “meeste probleemidest”, hakkavad platvormid talle pakkuma järjest radikaalsemaid versioone samast ideest. Nii võibki maailmapilt kujuneda keskkonnas, kus naiste iseseisvust nähakse ohuna ja võrdsust kaotusena.
See tähendab, et kui me tahame näha võrdsemaid suhteid ja tervemat ühiskonda, peame väga tõsiselt järele mõtlema, mida meie lapsed internetis näevad ja kuulevad. Üks küsimus on see, kui palju saavad vanemad laste ligipääsu seesugusele kahjulikule sisule piirata - see võib mingis vanuses olla keeruline. Küll aga saavad kõik vanemad õpetada oma lapsi ja noori internetis nähtavat sisu kriitiliselt hindama ja algorotmide mõju läbi nägema.
