Seksuaalkasvatus ja -haridus on väärkohtlemise ennetamisel väga oluline!

Seksuaalkasvatus ja -haridus on väärkohtlemise ennetamisel väga oluline!

27. Sep 17:48 Emmede Klubi Emmede Klubi

Laste seksuaalkasvatus kipub endiselt olema tabuteema, mida osa lapsevanemaid ning õpetajaid pelgab ja proovib vältida. Seksuaalselt väärkoheldud lastega tegeleva lastemaja spetsialistid on veendunud, et just ea- ja arengukohane seksuaalkasvatus ja -haridus mängib suurt rolli seksuaalse väärkohtlemise ennetustöös. 

Kuidas rääkida lapsega seksuaalsusest? Millist rolli mängib lapse seksuaalkasvatuses lapsevanem ning millist õpetaja? Kuidas võiks välja näha seksuaalhariduse tund koolis? Vastuseid nendele ja ka teistele küsimustele annavad sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juht Anna Frank ning peaspetsialistid Ketter Kõre, Kirsika Jõks, Kätlin Mahoni ja Merit Korbe.

Anna, lastemajas puutute igapäevaselt kokku seksuaalselt väärkoheldud lastega. Eesti Ekspressi ajakirjanik Kerttu Jänese avaldas hiljuti arvamust, et ainus tõhus viis, kuidas kaitsta lapsi tõeliste pedofiilide eest, on eakohane seksuaalkasvatus, mida annab lastele vastaval alal pädev ja end pidevalt täiendav spetsialist. Kuivõrd olete nõus selle väitega? 

Ea- ja arengukohane seksuaalkasvatus ja -haridus on seksuaalse väärkohtlemise ennetustöös väga oluline. Kõige olulisem roll selles on kindlasti lapsevanemal, kes ei pea olema spetsialist, kuid võiks olla teadlik, kuidas oma last sellel teel toetada.  

Seksuaalharidust andvad inimesed, kes tegutsevad väljaspool kodu, võõraste laste ja laste gruppidega, peavad kindlasti olema pädevad ning end valdkonnas pidevalt täiendama. Samuti on oluline, et need inimesed sooviksid edastada adekvaatset infot vabatahtlikult, mitte kellegi poolt sunnitult, sest see võib olla lõpuks kõikidele ebamugav ja sildistada seksuaalsusest rääkimist kui piinlikku ja ebamugavat tegevust. 

Merit, Teie töö lastemajas hõlmab muuhulgas ka ennetus-ja teavitustegevuste korraldamist. Millist rolli mängib Teie hinnangul lapse seksuaalkasvatuses lapsevanem ise ning millist õpetaja?  

Nagu Anna eelnevalt ütles, on lapse (seksuaal)kasvatuses kandev roll lapsevanemal ning kodul, kus laps kasvab. Kui lapsevanemal on vajalikud teadmised ja oskused, kuidas rääkida oma lapsega keha arengut ja seksuaalsust puudutavatel teemadel, siis ei pea laps otsima oma küsimustele vastuseid internetist või isikutelt, kes võivad lapse usaldust kuritarvitada. Kõige tähtsam on, et lapsevanem ei väldiks seksuaalsust puudutavatel teemadel suhtlemist. Kui laps tunneb, et vanem ei soovi või ei julge rääkida, siis ei esita laps ka küsimusi, vaid otsib infot pigem ise.  

Lisaks lapsevanemale on muidugi oluline roll ka laiemal sotsiaalvõrgustikul ja lasteaial/koolil, kus laps õpib. Nagu ütleb Aafrika vanasõna “Et kasvatada last, on vaja tervet küla” ehk siis on kõigil lastega kokku puutuvatel isikutel (sh lapsevanematel ja spetsialistidel) oma roll lapse arengu igakülgsel toetamisel, k.a lapse keha ja seksuaalsusega seotud teemade käsitlemisel. 

Kirsika, ka Teie igapäevaseks ülesandeks lastemajas on muuhulgas ennetus- ja teavitustöö korraldamine. Kindlasti olete kuulnud laste käest, et osad õpetajad pelgavad seksuaalsuse teemat ning pigem lasevad noortel ise infot juurde otsida. Kuidas hindate antud õppemeetodit? 

Ei tahaks küll kõikidele õpetajatele näpuga näidata, et nad on seksuaalsust puudutavates teemadest rääkides pelglikud. On haridusasutusi, kus on väga julgeid ja avatud õpetajaid, kes omavad teadmisi ning on pädevad intiimsetel teemadel rääkima.  

Antud teema käsitlemisel on täiesti normaalne, kui ka noored eelnevalt eeltööd teevad ning teemast tulenevaid küsimusi tõstatavad - siis tekib tunnist nii-öelda avatud küsimustega arutelu ning tund ei näi punnitatud esitlusena.  

Tänapäeva noored on väga eneseteadlikud ning julgevad küsida küsimusi, mis aastaid tagasi olid justkui tabu. Antud teemat käsitlevad tunnid võiksid ideaalis sisaldada õpetaja teoreetilist loengut, samuti tema poolt väljapakutud lisamaterjalidega tutvumist ning seejärel teemaarutelu koos küsimuste-vastustega. On lapsi, kes sellel teemal arutleda ei soovi, kindlasti ei tohiks siinkohal rakendada sundi. Ka anonüümselt küsimuste esitamise võimalus võib abiks olla. 

Anna, milliseid soovitusi annaksite õpetajale, kes tunneb end ebamugavalt seksuaalsust puudutava teema käsitlemist? 

Nagu ma eelnevalt mainisin, vajab õpetaja selle teema käsitlemiseks kindlasti korralikku ettevalmistust, isegi koolitust. Kuna teema käsitlus puudutab ka isiklikke hoiakuid, väärtusi ja kogemusi, võibki see mõnele õpetajale olla keerulisem kui teisele. Kui õpetajale kohe üldse see teema käsitlemiseks ei sobi, soovitaks paluda abi kolleegilt või kaasata selle valdkonnaga tegelevaid inimesi ja võib-olla viia lapsed/noored ka oma tavalisest koolikeskkonnast välja. 

Anna, milliseid abimaterjale soovitaksite õpetajatel enne tunni planeerimist vaadata?  

Kooliõpetajatel on olemas spetsiaalsed ainekavad ja juhendid (PDF), mida nad kindlasti järgivad. Soovi korral saab alati lisainfot Sotsiaalkindlustusameti lastemaja kodulehelt, kus on muuhulgas olemas viited Sensoa lipusüsteemile, mis aitab laste ja noortega töötavatel spetsialistidel, sealhulgas õpetajatel, hinnata, milline seksuaalkäitumine on aktsepteeritav ja milline mitte, ning sellele vajadusel reageerida. Sealt leiab ka minu keha ja turvalisuse plakatit ning muud lisainfot, mis puudutab laste seksuaalset väärkohtlemist. Ka Sotsiaalkindlustusameti YouTube on keskkond, kuhu soovitame huvi korral piiluda. 

Anna, milliseid soovitusi annaksite lapsevanemale? Kui noorelt peaks seksuaalsuse teemat üles võtma? 

Kuna inimene juba sünnib seksuaalsena, saab ka seksuaalkasvatus alata väga varakult. Üks parimaid näiteid on pissipoti kasutamine ja pepu pühkimine. Küsides lapselt luba tema pepu pühkimiseks, anname talle märku, et privaatse kehaosa puudutamiseks on vaja luba küsida. Seda tehes peaksime seletama, et luba peavad küsima mitte ainult teised lapsed, vaid ka täiskasvanud, sealhulgas tema lähedased inimesed. 

Samuti on väga oluline, et lapsel oleks vanemaga hea turvaline, lähedane suhe. Seksuaalkasvatus ei ole ühekordne jutt menstruatsioonist, rasedusest ja kondoomi kasutamisest - see on lapsevanema pidev hoiakute ja suhtumisega seotud protsess, millest laps õpib ning regulaarne teadlik info jagamine. Seda ei pea tegema iga päev, kuid arvestama peab lapse arenguliste muutustega - 3aastasega ja 6aastasega võivad olla seksuaalsusega seotud jutud täiesti erinevad. Regulaarsus tagab, et laps, ja ka lapsevanem, tunneksid end nendel teemadel vesteldes mugavalt. Mugavus ja turvalisus on olulised selleks, et kui jõuab kätte oluline hetk - on see siis vahekorda astumise plaan, planeerimata raseduse ilmsikstulek või seksuaalne väärkohtlemine -, siis laps tuleks ja räägiks sellest.  

Milliseid abimaterjale võiksid lapsevanemad lastega seksuaalsuse teemal suheldes kasutada?  

Anna: Kõik lapsevanemad soovivad oma lapsele parimat - õnnelikku ja turvalist elu. Siinkohal on oluline mõista, et seksuaalsust puudutavad vestlused õpetavad lastele, kuidas käituda keerulistes olukordades ning kust vajadusel saada abi. Hea ennetustöö võib hoida ära lapse sattumist ohtlikesse olukordadesse.  

Tänapäeva meedia loob hea võimaluse erinevatest seksuaalsusega seotud ja mõnele ka piinlikkust tekitavatest asjadest rääkimiseks kuna need teemad on igapäevaselt meie vaateväljas. Näiteks annab hügieenisidemete ja kondoomide reklaam suurepärase võimaluse alustada vestlus tervisest ja turvalistest seksuaalsuhetest. Tänapäeval on pea igas filmis või seriaalis stseen, kus inimesed suudlevad või seksivad - ka seda olukorda saab suurepäraselt ära kasutada, et lapsega sel teemal vestelda. Kasvõi esialgu naljatades - “Nii imelik on mõelda, et need, kes filmis suudlevad pole tegelikult paar, vaid hoopis näitlejad”. 

Mõnikord küsivad lapsed ise midagi sellist, mille kohta te ise mitte midagi ei tea. Siis on väga hea võimalus öelda: “Tead, ma ei oska sellele hetkel vastata, aga uurime koos välja” või “Tead, ma uurin selle välja ja me räägime sellest õhtul”. Kindlasti tuleks kasutada võimalust, kui laps ise midagi küsib ja uurib. Samas, kui ta teeb seda pikas poejärjekorras, kus on palju uudishimulikke, kes kindlasti sooviks teada, kuidas te vastate 4aastase küsimusele, kust lapsed tulevad, on parem ka siis vastata, et see on maailma parim ja huvitavam küsimus, mille juurde tulete tagasi, kui kodus olete. Oluline on last tunnustada selle eest, et ta just TEIE käest tuleb midagi küsima ja tunnistada austalt, kui te midagi ei tea, aga olete valmis uurima. 

Ketter ja Kätlin: Hea on end kindlasti ette valmistada juba varem, enne kui küsimused tulema hakkavad. Lapsevanemaid aitavad erinevad infomaterjalid, millega tasub tutvuda, et vältida ärevust ning ebamugavust.  

Avatud ja ausad vestlused loovad suurema võimaluse, et noor ka seksuaalsusega seotud murede tekkides julgeb oma vanema poole pöörduda.