2024. aastal leidis hooldusperes endale kodu 47 last. Vanim hoolduspere leidnud laps oli 17-aastane, viis noorimat last jõudsid aga peresse otse sünnitusmajast. Esimest korda jõudis hooldusperre ka sügava puudega laps.
Kuigi kasuvanemluse kohta jagatakse aina rohkem infot ja lugusid, ei sünni otsused kiiresti. Selline suur samm nagu teistest vanematest sündinud lapsele oma kodu ja südame avamine võtab inimestel aega. Perede kindlustunnet mõjutavad ka majanduslik ja poliitiline ebakindlus ning elukalliduse tõus. Seda kinnitab ka fakt, et Eestis on sündimus juba kolmandat aastat järjest sajandi madalaim.
Ka hoolduspereks soovijate arv on viimasel ajal vähenenud. Kui 2023. aastal esitati Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 42 uut avaldust, siis 2024. aastal vaid 36. Neist ainult 5 soovis saada kriisihoolduspereks.
Lapsendamiseks esitati möödunud aastal 23 avaldust, lisaks 33 avaldust peresiseseks lapsendamiseks.
Kusjuures huvi kasuvanemaks saamise vastu on oluliselt suurem - SKA perede hindajate tiim pidas möödunud aastal tervelt 165 esmavestlust. See tähendab, et peaaegu igal tööpäeval toimus üks vestlus, kuid mingil põhjusel otsustab vähem inimesi pärast esmavestlust avalduse esitada.
Sotsiaalkindlustusameti hinnangul võib arvata, et põhjused on samad, miks vähenenud on ka sündide arv: elukalliduse tõus ja geopoliitiline ebakindlus.
Samal ajal, kui kasupereks saada soovijate arv on vähenenud, on aga perekonnast eraldatud laste arv kasvuteel.
Kes soovisid saada 2024. aastal kasuvanemateks?
Seitse hoolduspereks saada soovijat olid vallalised üksikisikud, ülejäänud olid paarisuhtes (kas kooselus või abielus). Vallalistest neljal puudus varasem lapse kasvatamise kogemus. Paarisuhtes soovijatest puudus varasem kogemus seitsmel paaril.
Lapsendajaks pürgijate seas oli neli vallalist üksikut inimest, kõik naised.
Ainult ühe hoolduspereks saada soovija pere suhtluskeeleks oli vene keel, samas kui lapsendajaks saada soovijate seas oli vene keel suhtluskeeleks viies peres.
Enamik hoolduspereks soovijaid, kokku 32, olid sündinud 1970.–1980. aastatel, kolm aga 1950.–1960. aastatel.
2024. aastal hooldusperedes kodu leidnud lapsed – kes nad on?
- Kolme hooldusperre paigutatud lapse vanemad olid surnud.
- 16 last läksid elama hooldusperre, sest nende vanematelt oli hooldusõigus on ära võetud, ülejäänud laste vanematel oli hooldusõigust piiratud.
- 27 hooldusperre elama läinud lastest olid poisid, 20 tüdrukud.
- Laste keskmine vanus oli 4,7 aastat.
- Alla aastaseid lapsi oli 16.
- Üheaastaseid oli 3 last.
- Kolmeaastaseid 5 last.
- Nelja-aastaseid 4 last.
- Viieaastaseid 4 last.
- Kuue- ja seitsmeaastaseid 6 last.
- Üheksa- ja kümneaastaseid 4 last.
- Viis last olid vanemad kui 11aastased.
Harjumaalt läks hooldusperre elama 14 last, neist 11 Tallinnast. Tartumaa lapsi oli 7 ja Võrumaa lapsi 6.
Raske puudega lapsi läks hooldusperre elama neli, samuti läks hooldusperre elama üks sügava puudega laps. Lapsendati üks raske puudega laps.
Kolmteist last läks hooldusperre koos õe või vennaga. Rohkem kui kaks ühe pere last korraga 2024. aastal hooldusperre elama ei läinud, 33 last läks hooldusperre üksi ehk ilma õdede-vendadeta. Neist 20 polnud õdesid-vendi, ülejäänutel oli küll õde-vend olemas, aga elati lahus.
Üleskutse: leiame koos lapsele sobiva pere
Teismelistele perede leidmine on suur väljakutse, kuna kahjuks on nende saabumiseks valmis olevaid peresid vähe. SKA julgustab kõiki, kes tunnevad, et suudaksid pakkuda kodu ka suurematele lastele, pöörduma SKA poole.
Eestis elab praegu 163 last 127 hooldusperes. Eesti asendus- ja perekodudes ehk vana nimega lastekodudes elab praegu aga 732 last ja noort, kellest ligikaudu 70% on vanemad kui 12 aastat.
Rohkem teavet asendushoolduse ja kasuvanemluse kohta leiad aadressil hoolduspere.ee.
