Oktoobri lõpp läheneb ja päevad aina lühenevad. Hommikuti ärgates on pime ning õhtuti läheb järjest varem hämaraks. Paljud täiskasvanud tunnevad, et energiat napib ja meeleolu on kehv. Sama kehtib ka laste puhul, kuigi nad ei oska oma väsimust või meeleolu muutusi alati väljendada. Kuidas lapsevanemana oma last toetada praegusel ajal?
Uni on sügisel eriti oluline
Päevavalguse vähenemine mõjutab keha loomulikku rütmi. Inimese sisemine kell hakkab „tiksuma“ aeglasemalt ning organism vajab rohkem puhkust. Lapsed on eriti tundlikud une puuduse suhtes – see mõjutab nende meeleolu, keskendumisvõimet ja immuunsust.
Sügisel tuleks hoida regulaarset unerütmi ka nädalavahetustel, kuna keha vajab stabiilsust. Une kvaliteeti aitab parandada ekraaniaja vähendamine enne uinumist. Sinine valgus vähendab melatoniini tootmist ja raskendab uinumist. Hea une tagab ka rahulik õhturutiin, näiteks raamatute lugemine, vaikne muusika või kallistamine enne magamaminekut. Jahe ja hämar magamistuba toetab sügavamat und.
Kooliealistel lastel on soovitatav magada sügisel ja talvel keskmiselt 30–60 minutit kauem kui suvel. Nii saavad nad füüsiliselt ja vaimselt taastuda.
Valgus ja liikumine on looduslikud energiaallikad
Isegi pilvise ilmaga reguleerib päevavalgus lapse energiataset ja tuju. Hommikune valgus aitab sisemist kella sünkroonida ja tõstab erksust terveks päevaks. Võimalusel tuleks kohe hommikul tõmmata kardinad eest, et päevavalgus paistaks tuppa. Õhtuti tasub eelistada sooja ja mahedat valgust, mis aitab kehal lõõgastuda.
Isegi 15–20 minutit värskes õhus viibimist annab kehale märku, et päev on alanud. Liikumine on parim looduslik energialaeng. Kui laps on päevavalguses piisavalt aktiivne, paraneb ka tema uni ja meeleolu õhtul on rahulikum.
Tervislik toit tugevdab immuunsust
Sügisega kaasneb lisaks külmadele imadele ka viiruste hooaeg. Tasakaalustatud toitumine toetab lapse vastupanuvõimet ja vaimset heaolu. Sügisel on vähe päikesevalgust, mistõttu on soovitav võtta D-vitamiini.
Sügisene toidulaud võiks olla toitainerikas, näiteks köögiviljasupid, hautised, kaerahelbepuder, kõrvitsatoidud, peet ja porgand. Lapsele tasub pakkuda vahepalaks marju ja puuvilju, mis annavad looduslikku energiat. Vältida tasub liigset suhkrut, mis annab küll kiire energialaengu, kuid põhjustab peagi väsimust ja tujukust.
Meeleolu ja emotsioonid – räägi, kuula ja loo turvatunnet
Sügis ja talv võivad tunduda lapse jaoks üksildased ja igavad. Väiksemad lapsed võivad muutuda klammerduvamaks, suuremad aga loiuks või tusaseks. Last tasub julgustada rääkima oma tunnetest, sealhulgas ka negatiivsetest. Õhtuti perega päevast rääkides saab iga pere liige nimetada kolm asja, mis päeval valmistasid rõõmu või hoopis kurbust. Ühistegevuste ajal on samuti võimalik vestelda lapsega tema tunnetest, näiteks filmiõhtu, lauamängude mängimise või küpsetamise ajal.
Kui lapsel on koolistress või mured sõpradega, ära vähenda tema tundeid, vaid kuula ja paku tuge. Lapse meeleolu paraneb, kui ta tunneb, et teda kuulatakse ja tema tunded on olulised.
Sügist saab nautida
Sügise ja talve saabumist ei pea võtma kui midagi, mida tuleb „üle elada“. Seda saab hoopis nautida. Kui laps näeb, et vanem võtab aastaaja muutusi rahulikult ja positiivselt, õpib ta sama suhtumist.
Sügisel saab jalutada värviliste lehtede keskel ning korraldada ka loodusmatku ilmast olenemata. Kodus saab samuti nautida mõnusat olemist küünlaid põletades ning teed juues.
