Koolikiusamine mõjutab ka laste ja noorte õpitulemusi, sh alandab PISA testi tulemusi, kirjutab Delfi.
PISA testi taustaküsimustikus on kolm otseselt koolikiusamisega seonduvat blokki. Üks puudutab õpilaste omavahelist vaimset ja füüsilist vägivalda, teine õpetajate ebaõiglast käitumist õpilaste suhtes ning kolmas, kuidas õpilane koolis ennast tunneb. Kui võrrelda Eesti noorte vastuseid kiusamist puudutavatele küsimustele nende tulemustega loodusteadustes, matemaatikas ja lugemises, ilmneb tõsiasi, et kiusamine pärsib õpitulemusi.
Näiteks. Iganädalaselt ähvardamist kogevad õpilased said PISA lugemise testis 60 punkti vähem kui need, kes pole ähvardamist kogenud. Need õpilased, kes enda sõnul kogesid iganädalaselt teiste ees õpetajate solvanguid või naeruvääristamist, said PISA testis enam kui 60 punkti vähem kui need, keda õpetaja pole viimase aasta jooksul solvanud või naeruvääristanud. Need õpilased, kes enda sõnul tunnevad ennast koolis tõrjutuna, said enam kui 50 punkti vähem kui need, kes ei tunne ennast koolis üldse tõrjutuna.
Eriti kurb on see, et õpetajate poolset ebaõiglust on õpilased sagemini kogenud kui kaasõpilaste kiusu. Õpetajate ebaõiglus jääb silma ka võrdluses teiste riikidega - kui kaasõpilaste kiusamist kogevad Eesti õpilased vähem kui OECD riikides tervikuna, siis õpetajate kiusu kogevad Eesti õpilased rohkem.
Kusjuures koolikiusamise mõju PISA tulemustele on märgatavalt suurem kui mistahes muu faktor. Mõni aasta tagasi räägiti laialdaselt sellest, kuidas vene peredest pärit õpilaste PISA tulemused jäävad eesti omadele alla. Kiusamise mõju on aga isegi suurem!
Kas Sinu laps on kogenud koolikiusamist teiste õpilaste või õpetajate poolt?
