Ajuvamm (inglise keeles brain rot) on mitteametlik väljend, mida kasutatakse internetis, peamiselt sotsiaalmeedias leviva rämpsinfo kohta, mille liigne tarbimine mõjutab negatiivselt inimeste vaimset võimekust ja tervist. Kuigi seda väljendit kasutatakse sageli laste ja noorte poolt huumorivõtmes, on probleem tegelik ja tõsine.
Detsembris andis Oxfordi Ülikool teada, et brain rot valiti 2024. aasta sõnaks. Eestikeelseks vasteks on Eesti Keeletoimetajate Liit pakkunud ajuvamm.
Mis on ajuvammi tekitav sisu?
Peamiselt on tegemist kõikvõimalike värvikalt inimese tähelepanu haaravate, aga tegelikult täiesti väärtusetu sisuga videotega. Näiteks videod rumalatest kukkumistest, punnide pigistamisest, Barbie nuku juuste kriidiga värvimisest, korduvad videoklipid erinevatest inimestest tantsimas ühte ja sama trendikat tantsujuppi, videod inimestest klikkide nimel rumalaid väljakutseid vastu võtmas, võõraste isikute vahelised suvalised tülivideod, videod mis algavad sõnadega nagu "vaata, mis juhtub 5 sekundi pärast - sa ei usu oma silmi!", lõpmatud ja mitte kuskile jõudvad videod nt Robloxi ja Minecrafti mängudest, ühte ja sama fraasi korrutavad klipid, postitused mis kutsuvad tutvuma huvitava infoga, mida postituses edasi tegelikult ei ole – jms.
Sellist sisu on erakordselt palju näiteks TikTokis, aga ka Facebookis, Instagramis jms.
Kuidas sellise sisu tarbimine meie aju mõjutab?
Seesuguse mõttelageda ja nüristava veebisisu ületarbimine mõjutab negatiivselt nii inimese vaimset tervist kui ka vaimset võimekust. Tekivad dopamiinipursked, dopamiini ületootlus ja sellest tulenevalt keskendumisraskused, uneprobleemid, väsimus, motivatsioonipuudus muude asjadega tegelemiseks. Ei viitsigi enam nagu püsti tõusta, et näiteks värskes õhus liikuda või uute ja erinevalt ajuvabast rullimisest nii endale kui ka ühiskonnale kasulike ideede peale tulla.
Lapsed on digisisu suhtes eriti haavatavad, kuna nende aju on veel arenemisjärgus. Liigne kokkupuude stimuleeriva, kuid täiesti kasutu sisuga võib mõjutada lapse kognitiivset, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut:
- Keskendumisvõime halvenemine: Lapsed, kes on harjunud kiirete ja pidevalt muutuvate visuaalsete stiimulitega, võivad raskemini keskenduda õppetööle või lugemisele.
- Unetus: Ekraaniaeg enne magamaminekut võib häirida melatoniini tootmist, põhjustades unehäireid.
- Sotsiaalsete oskuste vähenemine: Virtuaalsete suhete eelistamine võib takistada laste võimet luua ja säilitada päriselu sõprussuhteid.
- Emotsionaalne ebastabiilsus: Kiiresti vahelduv ja intensiivne sisu võib mõjutada laste meeleolu ning suurendada ärevuse ja rahutuse taset.
Mida teha, et ajuvamm lapse aju ära ei mädandaks?
Kes kasutab internetti ja sotsiaalmeediat, suudab vaevalt ajuvammi tekitavast arulagedast sisust täielikult eemale hoida. Ning see polegi ehk vajalik. Kuid sellise sisu olemasolust, levikust ja mõjust võiks kursis olla ja sellest ka rääkida.
Oluline on, et lapse iga päev sisaldaks nii aktiivseid kui ka loovaid tegevusi. Kui laps kipub vabal päeval peamiselt ekraani taha, siis kõige lihtsam nipp lapse ekraani tagant ära saamiseks on teha ise temaga koos midagi muud, näiteks kutsuda laps koos perega jalutama, lauamängu mängima, ujuma vms. Vanemad saavad suunata ja aidata lapsi tarbima nutiseadmetes samuti täiesti kättesaadaval olevat harivat ja arendavat sisu, mis toetab lapse arengut ja huvisid. Kodus võiks nutiseadmed olla keelatud söögilauas ning enne magamaminekut. Ja sellest, kui nüristav sisutühi sisu meie ajule tegelikult on, tuleb lastega rääkida - juba maast madalas!
