Eesti lastel on ikka olnud kombeks 9. novembril ehk mardipäeva eelõhtul end tundmatuks riietatud sandiks maskeerida ja ümbruskonna kodudes marti jooksmas käia. Viimastel aastatel on aga läbi poppkultuuri meieni jõudnud Põhja-Ameerikast pärit Halloweeni jooksmise komme. Väärtustamaks meie oma rahvakalendrit, meenutame täna, mis see mardipäev üldse on.
Tegelikult on Mardipäev kristliku algupäraga püha - 10. november on Martin Lutheri sünnipäev. Eesti rahvakalendris on mardipäev aga tähistanud pigem hooaegade vaheldumist - selleks päevaks pidid kõik sügisesed põllu- ja muud välitööd olema lõpetanud ning sellest peale algas talviste tubaste tööde hooaeg. Sellega lõppes ka hingedeaeg.
Esialgu olid mardijooksjad loodusjõududeks ja haldjateks kehastunud inimesed, kes käisid talust talusse inimesi uueks hooajaks õnnistamas ja ohvriande kogumas. Ohvriannid koguti suuremasse talusse või kõrtsi kokku, kus siis mitu päeva koos mardipidu peeti.
Mardisantide ehk mardikerjuste komme tekkis hiljem. Mardisandiks olid esialgu noormehed, kellele mardijooksmine oli nagu vastuvõtt meeste kogukonda. Nad riietasid end tumedasse, kandsid pahupidi kasukaid, valehabemeid, rohmakaid maske, loomakostüüme ja muud, mis kandja tundmatuks teevad. Hiljem hakkasid marti jooksma ka meheks riietatud naised.
Mardisandid jagasid vilja- ja karjaõnne ning said vastu kingitusi. Mardirituaalil oli üsna kindel ülesehitus ja selle juurde kuulusid pikad regivärsilised laulud. Lauldi, puistati pererahva põrandale viljateri või herneid, kontrolliti laste teadmisi-oskusi, tehti mänge ja mõistatusi, astuti üles tantsude ja lauludega. Kombeks oli ka käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Mangumislauluga paluti pererahvalt ande: toidukraami, raha, maiustusi jm. Saadud kraami ja õllega korraldasid mardisandiks käinud peo.
Ajaga on mardijooksust saanud ikkagi laste komme. Lapsed riietuvad kostüümidesse ning näitavad ukselt uksele käies naabruskonna peredele oma laulu- ja tantsuoskuseid, tavaliselt küsivad ka mõistatusi. Vastutasuks poetab pererahvas laste kotti midagi maitsvat.
Seega - maiustused nädalavahetuseks valmis ja mardisante ootama!
(Allikad: Vikipeedia, BERTA)
Kas Sinu lapsed käivad mardisandiks või eelistavad nad Halloweeni-jooksu? Kas on üldse vaja suunata lapsi Eesti rahvakombeid järgima? Kuidas seda teha võiks?
