E-sigaretid on nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele kahjulikud, eriti laste puhul. E-sigarettide vedelik sisaldab lisaks nikotiinile ka teisi tervist kahjustavaid aineid. Paraku on hea lõhna ja maitsega e-suitsud ehk veipimine muutnud erakordselt populaarseks just väikeste laste seas.
E-sigarettide ohutuse müüt põhineb paljuski sellel, et toode on uus ja uuringuid on veel vähe. Tasub aga meenutada, et ka sigarettide suitsetamist peeti aastakümneid tervislikuks – seda soovitati isegi lapseootel naistele! Alles pärast aastate pikkust laiadast tarbimist sai uuringutes ühesel selgeks, et suitsetamine põhjustab väga raskeid terviserikkeid. E-sigaretid on uued, neid ei ole veel olnud võimalik aastaid tarbida, et seejärel aastaid inimeste tervist jälgida. Seega pole meil mitte mingit kindlust, et e-tooted oleksid üleüldse ohutumad kui sigaretid – neid on lihtsalt palju vähem aega uuritud!
E-sigarettide ohutuse müüti levitavad jõudsalt tubakatootjad ja edasimüüjad, kuid nende huvi on kasumi teenimine oma toodete müügist. E-sigarettide ja huuletubaka müügi taga on samad suured tubakatööstuse ettevõtted, kes müüvad sigarette – kes aastakümneid eitasid sigarettide kahjulikku tervisemõju ja seost kopsuvähiga. Seega ei saa neid usaldada ja nende sõnumitesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Tubakatööstuse eesmärk on uute toodete müügile toomisega kindlustada endale uue põlvkonna tarbijad ja nikotiinisõltlased, kelle pealt kasumit edasi teenida, sest tavaliste sigarettide suitsetamine on tänu inimeste terviseteadlikkusele drastiliselt vähenenud.
Nii palju, kui tänaseks on uuringuid tehtud, on e-sigarettide kahjulik tervisemõju siiski juba välja tulnud. E-sigareti aurus sisalduvad kemikaalid mõjutavad nii kasutaja kui ka kõrvalseisjate tervist, kes auru sisse hingavad.
Nikotiini sisaldavad e-sigaretid pärsivad eesajukoore arengut ja seeläbi õppimis-, otsustus- ja keskendumisvõimet ning enesekontrolli. Nikotiin kahjustab ajurakkude vaheliste ühenduste ehk sünapside moodustumist. Kuna aju areneb, kuni inimene on vähemalt 25-aastane, on nikotiin eriti kohtlik selles vanuses.
Nikotiini tarvitavatel lastel ja noortel esineb rohkem vaimse tervise probleeme – stressi, ärevust ja depressiooni.
Nikotiin ei rahusta, sest nikotiin on stimulant. Nikotiini võõrutusnähud tekitavad närvilisust ja ärevust, mis leeveneb siis, kui inimene saab uue annuse nikotiini. See jätab petliku mulje rahustavast toimest. Nikotiinisõltuvus põhjustab meeleolu kõikumisi ning ärevust, mis omakorda vähendab keskendumise- ja õppimisvõimet ning mõjutab laste toimetulekut koolis.
Lisaks nikotiinile ei ole ka ülejäänud e-vedelik sugugi ohutu "veeaur". Vedelik sisaldab peenosakesi, mis ladestuvad nii sügavale suitsetaja kopsudesse kui ka ruumidesse ja pindadele, kus suitsetatakse. Need osakesed võivad nii kopsudes kui ka pindadel veel kaua aega kahju teha. E-vedelikud võivad sisaldada lõhna- ja maitseaineid, millel on tõestatud kopsudele kahjulik mõju – näiteks diasetüüli; lenduvaid orgaanilisi ühendeid (VOC), millel on samuti ammu tõestatud kahjulik mõju sissehingamisel; raskemetalle nagu niklit, tina ja pliid, mille mõju on samuti teada; muid vähkitekitavaid aineid... Nende vedelike tegelik ja täielik koostis polegi tihti teada ning neis sisalduvate kahjulike ainete mõju ja koosmõju selguvad aastatega (nt erinevate vähkide teke).
Paljud inimesed tunnevad kopsudele kahjulikku mõju kohe – hingamisteede ärrituse näol. Juba on tõendeid ka kopsude pikaajalisest kahjustamisest, näiteks mainitud diasetüüli sisaldus maitsega vedelikes tekitab ravimatut haigust "popkorni-kopsud". On maitse- ja lõhnaaineid, mida on ohutu süüa, sest seedesüsteem suudab need lagundada, kuid mitte sisse hingata, sest kopsud nende ainetega toime ei tule. Seega ei tasu arvata, et kui vedelik koosneb "ainult söödavatest ainetest", siis see kopsudesse jõudes poleks suureks probleemiks.
Kummatigi ei koosne need vedelikud enamasti sugugi vaid "söödavast" – e-sigarettide vedelike allaneelamine on juba praeguseks põhjustanud palju mürgistusjuhtumeid, eriti lastel. Sümptomiteks iiveldus ja oksendamine.
Kindlaks on tehtud ka e-sigarettide kahjulik mõju südamele. Kuna suitsetamine tõstab vererõhku ja adrenaliini, mis tõstab pulssi, siis suureneb eelsoodumusega inimestel südamerabanduse risk.
Suitsetamine on harjumus, millest kord juba alustades on väga keeruline läbi elu vabaneda. Üheksa suitsetajat kümnest on nikotiinisõltlaseks jäänud alaealisena. See tähendab, et kui õnnestub oma last koolitee lõpuni sigarettidest eemal hoida, siis on oht, et temast saab elu jooksul suitsetaja, juba oluliselt väiksem.
(Allikad: Tarkvanem.ee, CDC)
