Kui vanemad lähevad lahku, on tavapärane elukorraldus selline, et laps elab ühe vanema juures ja külastab teist. Üha enam praktiseeritakse elukorraldust, kus laps elab mõlema vanema juures, näiteks nädal siin ja nädal seal, kuid spetsialistid ei pea seda kuigi lapsesõbralikuks. Ajakirja Sotsiaaltöö septembrinumbris kirjeldatakse kolmandat võimalikku lahendust, mis on lapsesõbralikum: linnupesa-hooldust.
Kuna lahkuminek on vanemate, mitte lapse otsus ja soov, siis linnupesa-hoolduse eesmärk on tagada lapsele harjumuspärase elukorralduse jätmine. Artikli autorid Rafaela Lehtme ja Karmen Toros kirjeldavad, et linnupesa-hooldus seab esikohale lapse huvid ja heaolu, pakub võimalust säilitada oma kodu, kool, sõbrad ja kooselu mõlema vanemaga.
Üha enam soovivad mõlemad vanemad lahkumineku korral oma lapsega koos elamist jätkata (ja see on suurepärane soov), mispärast praktiseeritakse üha enam jagatud hooldusõigust. See paneb aga lapsed ja noored sageli olukorda, kus nemad kaotavad kindla kodu ja peavad nagu külalised pidevalt mitme eluaseme vahel liikuma. Kuna see võib süvendada lapse sotsiaalseid, emotsionaalseid ja psühholoogilisi probleeme, siis ei peeta seda tihti lapse huvides parimaks valikuks. Paljud spetsialistid on seisukohal, et selline korraldus teenib eelkõige vanemate huve, kuid hooldusõigust puudutavaid otsuseid tuleks teha lapse huvides.
Üheks võimalikuks lahenduseks ongi linnupesa-hooldus, mille puhul laps elab kogu aeg ühes ja samas kodus, kuid tema juures elavad kordamööda mõlemad vanemad. Linnupesa-hooldus:
- Soosib lapse kiindumussuhet mõlema vanemaga.
- Vähendab lapse jaoks survet vanemate vahel valida.
- Vähendab lapse jaoks lahkuminekuga kaasnevaid raskeid elumuudatusi – kolimispinget jms.
- Võib olla nii ajutine lahendus, et muuta lapse jaoks üleminek uuele elukorraldusele sujuvamaks, kui ka pikaajaline elukorraldus.
- Ei sobi enamasti kärgperedele, uue partneri korral.
Kuidas linnupesa-hooldust praktikas korraldada?
Kõige tavapärasem on kolme kodu mudel, kus lapsed jäävad senisesse koju ning mõlemal vanemal on linnupesa-kodu lähedal oma elukoht. Kasutusel on ka alternatiivsed lahendused, sh teise pinna jagamine endise partneriga, pere või sõprade juures viibimine jne. Vaatamata rohkemate elukohtade vajadusele ei tarvitse linnupesa-hooldus olla kulukam, kuna sel puhul ei ole vaja soetada lapsele igapäevaseid tarbeesemeid mitmesse koju.
Elatise maksmise asemel jagavad vanemad majapidamiskulusid ning räägivad läbi majapidamistööde ja -kulutuste korralduse (tavapärane on, et „linnupesas” elav vanem vastutab korra eest ning jätab endast maha korras kodu), arvete maksmise (üldiselt avavad pered pesa-kulutustele eraldi pangaarve), lastekasvatuse küsimused, sh ühesuguste reeglite järgimine (nt une-, arvuti- jms ekraaniajad, kodutööde kohustused jt kasvatuspõhimõtted).
Kokku lepitakse ka teiste inimeste ööbimine – enamasti külalised ja uued elukaaslased lahkuvad uneajaks. Nagu teiste jagatud hooldusõiguse lahenduste puhul, nii on ka linnupesa-hoolduse toimimiseks oluline, et vanemad suudaksid omavahel suhelda ja koostööd teha ning järgida ühesuguseid kasvatuspõhimõtteid
Linnupesa-hooldus Eestis
Lehtma ja Toros uurisid Tallinna lastekaitsetöötajatelt, kas linnupesa-hooldusest on kuuldud ja seda varianti kasutatud ka Eestis. Ükski intervjueeritutest ei olnud oma tööpraktika ajal linnupesa-hooldusega otseselt kokku puutunud, kuid samas rõhutasid kõik spetsialistid, et nad on ka ise vanematele välja pakkunud, et lapse asemel võiks kolida lapsevanem. Seda peamiselt selleks, et panna vanemaid lapse olukorda paremini mõistma – pidev kolimine on lapsele enamasti kurnav ja ebasobilik.
Spetsialistid pidasid linnupesa-hooldust väga lapsesõbralikuks ja last säästvaks, sest see pakub ühe kindla kodu turvalisust ja stabiilsust; ära jääb pidev rändamine, asjade pakkimine, kohanemine ning ümberkohanemine. Linnupesa-hooldus aitab vältida ka olukordi, kus laps peab vanemate vahel valima, ja ta saab samapalju suhelda mõlema vanemaga.
Kasu leiti ka vanematele. Näiteks aitab linnupesa-hooldus tagada vanematele võrdsemad tingimused lapsega suhtlemisel ning tuua tähelepanu tülidelt tagasi lapsele ja üksmeele leidmisele. Sel võib olla vanemate suhteid lepitav efekt.
Linnupesa-hooldust vastandasid spetsialistid elukorraldusele, mille puhul laps peab pidevalt liikuma ema ja isa elamiste vahel. Pidevalt kolivatest lastest rääkides kasutasid lastekaitsetöötajad kõnekaid sõnu „külalised”, „katkised lapsed”, „kodutus”, „juurtetus”.
ÜLESKUTSE!
Vanemate arvamus on linnupesa-hoolduse võimaluste mõistmisel väga oluline. Artikli autorite jätku-uurimus keskendub perede kogemusele linnupesa-hoolduse või sellele sarnaste elukorralduste kasutamisel Eestis. Oleme väga tänulikud, kui võtate meiega ühendust, kui Teil või Teie lähedastel on olnud kokkupuuteid või kogemusi linnupesa-laadse elukorraldusega. Uurimuses osalemiseks pole oluline, et pere hetkel linnupesa-hooldust kasutaks, sobib ka varasem kokkupuude. Uurimuses osalemine on anonüümne, konfidentsiaalsus / isikuandmete salastatus on tagatud läbi intervjuude kodeerimise, mille käigus võetakse intervjuust välja intervjueeritava isikut tuvastada võimaldavad andmed, sh ei märgita üles ühegi pereliikme nime ega kontaktandmeid. Uurimus ei keskendu ühegi pere loole konkreetselt.
Võtke julgelt ühendust Rafaela Lehtmega e-posti aadressil rlehtme@tlu.ee või telefonil 56 20 7271.
