Distantsõpe, ärevad ja murelikud või vihased täiskasvanud, suurenenud ekraaniaeg ning vähene võimalus oma vanavanemate ja sõpradega koos aega veeta - need on laste peamised probleemid koroonaviiruse päevil. Kuidas oma lapsi praeguses olukorras toetada?
Ole lapse jaoks kohal ja emotsionaalselt kättesaadav. Lapsed elavad paindlikuna üle ka kõige koledamaid asju elus. Nii elavad nad pikaajaliste kahjustusteta üle ka koroonaaja, kui nende elus on täiskasvanuid, kes neid kuulavad, vaimselt ja emotsionaalselt toetavad ning neile praegu toimuvaid segaseid sündmusi eakohaselt selgitavad. Muidugi on meil raske kodus samaaegselt kaugtööga hakkama saada ja lastele tähelepanu pöörata, kuid pisikesed tähelepanelikud žestid päästavad päeva. Ilmselt ei kaota me palju tööaega, kui pöördume aeg ajalt lapse joonistatud pilti vaatama ja kiitma või lapselt küsima, kuidas koolitöö läheb.
Hoia lapse stressitase keskmine. Kui kahjulik on lastele stress? Sellele küsimusele ei saa üheselt vastata, sest stressi on mitut liiki. Positiivne stress käib kaasas väljakutsete ja pingutusega, see kaasneb mugavustsoonist väljumisega, kuid see on elu normaalne osa ja sellega kaasneb areng. Talutav stress on see, kui juhtub midagi halba, kuid halva juhtumise järel oleme usaldusväärsete ja abistavate lähedaste hoole all, kes aitavad meil juhtunust üle saada. Kahjulik stress on see, kui halvad sündmused on väga tugevad, kestavad väga kaua või peame stressiga ilma toetavate lähisuheteta toime tulema. Seega koroonaviirusest tulenev stress võib, aga ei pruugi lapsele kahjulik olla. See oleneb peamiselt sellest, kui hästi me täiskasanutena suudame last toetada. Kui laps on toetatud, ei ole koroonaviirusest tulenev stress teda pikaajaliselt kahjutav.
Hoolitse enda eest. Lapse heaolu on väga tugevalt seotud tema eest hoolitsevate täiskasvanute heaoluga. Tihti on just emad need, kes kipuvad enda vajadused ja enda eest hoolitsemise tagaplaanile lükkama. Võib-olla motiveerib enda eest hoolitsema teadmine, et see tähendab automaatselt parimaid tingimusi oma lapsele. Negatiivses stressis vanema laps on paratamatult samuti vaimselt häiritud. Stressi leevendamiseks on palju lihtsaid nippe: aeg endale, soe saun, jalutuskäik, mediteerimine, meeldiv raamat, regulaarne suhtlus sõpradega (kasvõi virtuaalselt) jne. Kui oled omadega puntras ja lihtsad abinõud enam stressi ei leevenda, tuleks kindlasti rääkida murest oma perearstile, kes saab suunata edasi psühholoogi või psühhiaatri juurde.
Märka, kas lapsega on kõik korras. Laste jaoks pole olemas üldist normaalsust, kuid iga lapse jaoks on olemas tema normaalsus. Lapsed ei pruugi reageerida stressile nii, nagu meie - nad võivad olla pealtnäha rõõmsad, kuid vaimsed probleemid võivad märku anda hoopis toitumise või une juures. Märka muutust oma lapse juures - kas ta käitub, suhtleb, sööb, magab, käib potil jms nagu tavaliselt, või on midagi muutunud?
Ära ekraaniaja pärast liialt muretse. Lastele soovituslik ekraaniaeg on üldjuhul maksimaalselt paar tundi, kuid nüüd peavad lapsed ekraanide vahendusel õppima. See on paljud vanemad väga murelikuks teinud. Lahendus? Ära mõtle üle. Ekraanide vahendusel õppimine pole ideaalne lahendus, aga sellest pole ka hullu, sest see toimub ajutiselt. Lapsed on väga head kohanejad ja kiired harjujad. Suure tõenäosusega harjuvad lapsed distansõppe perioodi lõppedes uuesti kiiresti ringi. Kui lapsel on probleeme ekraanisõltuvusega, mida distantsõpe süvendab, tuleks rääkida õpetajaga, kes saab pakkuda rohkem ülesandeid paberraamatute, töövihikute ja telefoni teel juhendamisega.
Ära õpitulemuste pärast liialt muretse. Jah, tõsi ta on, et lapsed võivad mõningate oskuste omandamises distantsõppe perioodil ajal veidi taha jääda (näiteks matemaatikas, näitavad väga esmased uuringud), kuid samas on palju ka neid valdkondasid, kus lapsed võtavad praegu mitu sammu korraga - näiteks areneb mühinal samuti õppekavas olev ja elus väga oluline digipädevus! Nädal või paar ei muuda lapse tulemustes ja elusaatuses veel midagi, ilmselt ka kuu või kaks mitte. Ka lugemiseks ja harivate filmide vaatamiseks on nüüd enam aega. Kõige olulisem on õpitulemuste saavutamise juures see, et laps ei oleks stressis, sest stressis aju ei suuda õppida.
Mis on teie pere peamine mure koroonaperioodil?
