Kuidas ennetada lapse suitsetamist?

Kuidas ennetada lapse suitsetamist?

23. May 17:12 Emmede Klubi Emmede Klubi

Kas teadsid, et üheksa suitsetajat kümnest sai nikotiinisõltlaseks alaealisena? See tähendab, et kui meil õnnestub oma last koolitee lõpuni sigarettidest eemal hoida, siis on oht, et temast saaks hiljem täiskasvanuna suitsetaja, juba palju-palju väiksem. 

Teismeeas suitsetamise ärahoidmine on tähtis, sest kurb statistika näitab – kolmest suitsetavast teismelisest kaks jäävadki suitsetajaks ning üks neist sureb suitsetamisest tingitud haigusesse. Suitsetamine kahjustab ajutegevust ja sugurakke, rikub hambaid, juukseid ja nahka, põhjustab suitsetamine piinarikkaid haigusi, halvendab sportlikke võimeid ning lõhna- ja maitsetundmist.

Hea uudis on see, et läbi aastate on suitsetamise populaarsus aina vähenenud. Praeguseks on neli viiest Eesti täiskasvanust mittesuitsetajad. Kui põhiharidusega inimestest suitsetab üle kolmandiku, siis kõrgharidusega inimestest vähem kui iga kümnes!

Kuidas ennetada lapse suitsetamist?

  • Väärtustage pere igapäevaelus tervislikke eluviise nii sõnas kui ka tegudes juba alates lapse sünnist.
  • Kui oled suitsetaja, siis väldi suitsetamist lapse juuresolekul ning kõigis ruumides, kuhu hiljem võib sattuda ka laps (autos, toas jms), sest mürgid püsivad keskkonnas nädalaid või isegi kuid. Samuti peab iga suitsetav lapsevanem teadma ja mõistma, et suitsetaja lapsest saab suurema tõenäosusega tulevikus suitsetaja.
  • Kui keegi lapse lähedastest suitsetab, siis rääkige sellest kodus. Eelkooliealisele lapsele selgita, et inimesel on selline haigus: ta küll ei taha suitsetada, aga haiguse pärast on tal väga raske mitte suitsetada. Ära kirjelda liigselt suitsetamist ennast ega hirmuta last haigustega.
  • Toeta lapse enesehinnangut ja iseseisvust. Enesekindel ja -teadlik laps julgeb, soovib ja suudab suurema tõenäosusega öelda ei. Selgita lapsele, et mitte kõik, mida pakutakse või mida teised lapsed või täiskasvanud teevad, ei ole alati tark. Selgita, et laps ise võib otsustada öelda ei.
  • Kui laps on jõudnud kooliikka, siis kehtesta konkreetne reegel, et sinu lapsele pole suitsetamine lubatud ning põhjenda seda. Just noore inimese arenevale ajule ja kasvavale kehale on suitsetamine eriti ohtlik. Nii peatub suitsetavate laste kopsude kasv. Selgita lapsele, et vesipiip, nuusktubakas ja e-sigaret on samuti kahjulikud. Väljenda enda muret ja hoolimist, mitte ära ähvarda.
  • Ole nendest asjadest rääkides toetav, et laps julgeks oma muredega sinu juurde tulla ning rääkida ka vahejuhtumitest, sh suitsu pakkumisest.
  • Olulisim vanus suitsetajaks saamise juures on 10–12-aastasena. Suitsetamise ennetamisega tuleks seega teadlikult tegeleda juba enne 10. eluaastat. Ennetus on kõige efektiivsem siis, kui seda teha enne esimest suitsu.
  • Teismelisega vestlemisel tuleks valida eakohased argumendid. Oht surra 10–20 aastat varem ei oma teismelise jaoks mingit tähendust, sest tema jaoks on nii 60- kui 80-aastased ühtmoodi vanad. Pikaajaliste tervisekahjude rõhutamise asemel võiks pigem keskenduda tubakatööstuse poolsele manipuleerimisele ja inimese otsustusvõimele.
  • Selgita suitsetamise absurdsust ratsionaalselt. „Suitsetamine on kusagil kaugel kasvanud taime kuivatatud lehtede põlemisel tekkiva tossu meelega kopsu tõmbamine, mis teeb su haigeks. Paljud inimesed üle maailma teevad tööd ja näevad vaeva, et mõjutada meid seda suitsu oma kopsudesse tõmbama. Nende jaoks on see äri – nemad saavad tubakalehtede müügist raha, aga meie võime jääda sõltuvusse.“
  • Selgita lapsele, kuidas tubakatööstus inimestega manipuleerib, et neid suitsetama meelitada. Veel hiljuti oli tubakatootjail lubatud müüa maitsetega sigarette, mille peamine eesmärk oli teha esimene suits noortele meeldivamaks. Sama efekti tekitab mentool - see tuimestab kurku, soodustab suitsu sügavamale kopsu tõmbamist, suureneb nikotiini hulk ja tekib kiiremini sõltuvus. 
  • Psühholoogid on uurinud erinevaid mustreid, kuidas meie enda aju meid petab. Esiteks, komme ületähtsustada üksikuid isiklikke näiteid: „Minu vanaisa suitsetas, aga elas 90-aastaseks, järelikult suitsetamine ei ole ohtlik.“ Statistiliselt on see juhtum aga harv erand. Teiseks, komme minna grupiga kaasa: kui mitmed sõbrad arvavad, et suitsetamine on lahe, siis on väga raske jääda ratsionaalseks. Kolmandaks, kui inimene on langetanud mingi otsuse, siis tal on vajadus oma valikut õigustada. Nii leiavad suitsetama hakanud inimesed enda tegevusele palju põhjendusi, isegi kui need tegelikult tõele ei vasta. 
  • Kui su laps suitsetab, siis ära anna alla – jää endale kindlaks ja toeta last suitsetamisest loobumisel. Võta appi tubakast loobumise nõustaja või noortepsühholoog, perearst ja lapse mittesuitsetavad sõbrad.

(Allikas: Tarkvanem.ee, Foto: Freepik)