Foto on illustratiivne.
Koolitund poriloigus, ei kodustele ülesannetele, kakskkeelne õpe, traditsiooniline hommikuring? Need on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad praegu Eestis toimuvat koolirevolutsiooni, vahendab Kanal 2 telesaade "Radar", kes käis neljas Eesti erakoolis, kes on asunud murdma traditsioonilise kooli reegleid.
Värske uuringu kohaselt on Eestis 1.-6. klassi lastel kõige suurem kooliga rahulolematus terves Euroopas. Kuidas teha nii, et lapsed tahaksid koolis käia? "Radar" jagab kogetu põhjal kaheksat viisi:
1. Projektiõpe - õpitakse teemade, mitte ainete kaupa. Ühe projekti raames läbitakse mitu ainet. Näiteks teema loomad - kõigepealt õpiti koduloomi ja metsloomi tundma, siis kinnistati oma teadmisi praktilise kogemuse läbi - käidi loomade varjupaigas külas, räägiti mida loomad vajavad, lõpuks korraldasid lapsed kirbuturu, kus kogusid varjupaiga jaoks raha.
2. Ei kodutöödele. Praegu toimub tavakoolides kuni kolmandik õppimisest kodus. See on raske lastele, kes vajavad asjadest aru saamiseks aega (või abi). Nende laste seas on palju neid, kelle jaoks mis jääb koju, jääb ka tegemata. On koole, aga ka terveid riike, kus traditsioonilisel kujul kodutöid pole - üks neist Soome.
3. Kakskeelne õpe. Näiteks võib aineid õppida pool päeva ühes, pool päeva teises keeles. Koos suheldes ja koos tegutsedes toimub integratsioon ja keeleõpe kõige paremini.
4. Hindeid ei panna. Hinne ei anna adekvaatset tagasisidet, mida peaks paremaks muutma, vaid seab lapsi pingeritta, tekitab lastes stressi. Samamoodi mõjub emotikoonide abiö hindamine - kujutage ise ette, et saate tööpäeva lõpus tööandjalt oma tänase töö hinnanguks mossis näo. Kas oleksite innustatud homme taas rõõmuga tööle minema? Hindamise asemel kasutatakse tagasiside andmist õppimisele - räägitakse, mis on see, mis tuleb lapsel paremini välja, milles ta on arenenud, milles vaeva näinud, millega võiks veel vaeva näha ja kuidas.
5. Väiksemad klassikomplektid. Klassi optimaalne suurus on 16-18 last. Kui klass on suurem, siis ei pruugi õpetaja last märgata - nt tema hariduslikku erivajadust.
6. Ei koolikiusamisele. Üks põhjus, miks koolist välja kukutakse, on tõrjutus teiste õpilaste poolt. Koolikiusamine pole - kooli paratamatu kaaskäija, millega tuleb leppida, vaid millega tuleb aktiivselt tegeleda. Suhtlemist ja oma väljendusviiside reguleerimist saab mänguliselt õppida.
7. Ei traditsioonilistele koolipinkidele. Välditakse paaris istumist, mis väldib ka probleeme, kes kellega koos istuda ei taha. On ringis istumist, on maas istumist, on ka võimlemispallidel istumist. Grupitöö on kõige efektiivsem õppimise viis.
8. Õuesõpe. Lapsed saavad päriselt looduses olla.
Kuigi praegu toimub selline õpe Eestis täismahus vaid erakoolides, on need lähenemised vaikselt jõudmas ja jõuavad tulevikus ilmselt täismahus ka munitsipaalkoolidesse. See pole alternatiivharidus, vaid uue põlvkonna tavakool.
Vaata "Radari" põnevat saatelõiku muutuvast koolist SIIN!
Mida arvad nendest lähenemistest Sina? Kas koolis peaks õppima ainete või teemade kaupa, kas kodutööd ja hinded on vajalikud, mitu last võiks olla klassis, kas parem on õppida koolipingis või grupis, vabas õhus jms?
