Koroonaviiruse kolmas laine on täies hoos, kuid riigi eesmärk on peatselt algaval kooliaastal hoida haridus- ja noorsootööasutused avatuna ning vältida distantsõpet.
Haridusministeerium on edastanud koolidele juhised, kuidas koolis tööd võimalikult koroonaohutult korraldada. Jagame olulisemat ka lapsevanematega.
Vaktsineerimine
Eestis saab hetkel vaktsineerida lapsi alates 12. eluaastast. Vaktsineerida saab alates õppeaasta algusest ka koolides, lisaks õpilastele võivad kooliõed vaktsineerida personali ja teisi kogukonnaliikmeid.
Lapsi vaktsineeritakse ainult vanema nõusolekul! Kui vanem ei anna alaealisele vaktsineerimiseks nõusolekut, aga laps vaktsineerimist siiski soovib, võib kooliõde soovitada lapsele perearstiga konsulteerimist.
Täielikult vaktsineeritud õpilased ega õpetajad ei pea jääma lähikontaktsena karantiini. See tagab vaktsineeritutele paremad võimalused nii õppetöös osalemiseks kui ka vaba aja veetmiseks.
Ministeerium palub mitte väljendada koolis negatiivset suhtumist ei vaktsineeritud ega vaktsineerimata inimestesse.
Maskikandmine
Maski kandmine koolides ei ole riiklik nõue, kuid see on soovitus. Maski võiksid esialgu kanda vaktsineerimata koolitöötajad. Kui piirkondlik nakatumise tase tõuseb kõrgeks, siis kõik töötajad ja üle 12-aastased õpilased.
Maski kandmine ei ole vajalik tegevuste puhul, mis toimuvad kindlates rühmades, kes teistega kokku ei puutu - näiteks kui üks klass ja õpetaja ei puutu kokku teistega.
Vajadusel võib koolidirektor Terviseameti regionaalosakonna nõusolekul kehtestada ka maskikandmise kohustuse.
Mask on tõhus kaitsevahend vaid siis, kui kanda seda korrektselt – koolides tuleks õiget maskikandmist õpetada!
Kontaktide vähendamine
Ministeerium soovitab korraldada võimalikult palju koolitööd ja huvitegevusi kindlates rühmades, mis omavahel kokku ei puutu. Selleks võib määrata klassidele erinevad õppetöö algus- ja lõpuajad, korraldada vahetunnid ja söömine eri aegadel jne.
Suuremate laste puhul soovitatakse kasutada võimalikult suuri ruume, paigutada õppijad istuma malelaua põhimõttel ja hoida inimeste vahel distantsi 1-2 meetrit.
Distantsõpe
Algklassilastele ja täiendavat tuge vajavatele lastele ei rakendata distantsõpet.
Ka juhul, kui klassis või rühmas on õppijaid, kes peavad olema karantiinis, jätkub ülejäänutel kontaktõpe.
Üksikuid e-õppe päevi laste ja õpetajate distantsõppe korraldusega igaks juhuks harjutamiseks võib korraldada, kuid eelkõige gümnaasiumis ja kutsekoolides.
Kontaktõpet piirata ja distantsõpet korraldada võib ainult erandjuhtudel vanemates klassides. Kui distantsõpe osutub suuremate laste puhul siiski vajalikuks, siis peab ka distantsõppe ajal tagama õpilastele juhendatud õppe - õpetaja ei tohi jagada lihtsalt ülesandeid, vaid peab õpilasi virtuaalselt, vahetus suhtluses õpetama ja juhendama.
Testimine ja karantiini jäämine
Kõik lasteaedade, koolide, huvikoolide jt töötajad, kes pole vaktsineeritud, peavad kord nädalas tegema antigeeni kiirtesti. Testide eest tasub vähemalt selle aasta lõpuni riik. Vaktsineeritud töötajaid regulaarselt testima ei pea.
Koolilastele kehtib koolis nakatunuga kokkupuutumisel lihtsustatud karaniini jäämise kord, et soodustada õppetöös osalemist:
- Alla 12-aastased lapsed ei pea jääma lähikontaktsena karantiini ega tegema teste, kui puuduvad haigustunnused.
- Üle 12-aastased vaktsineeritud lapsed ei pea jääma lähikontaktsena karantiini ega tegema teste, kui puuduvad haigustunnused.
- Üle 12-aastased vaktsineerimata lapsed peavad haigustunnuste korral koju jääma ja oma perearstiga ühendust võtma. Kui haigustunnuseid ei ole, võib teha testid. Kõigepealt tehakse kiirtest, negatiivse kiirtesti korral saab koolis käimist jätkata, kuid huvitegevuses osaleda ei tohi. Mitte varem kui 72 tunni pärast tehakse PCR test - kui ka see on negatiivne, võib huvitegevuses jms osalemist jätkata.
- Emma-kumma testi positiivse tulemuse korral tuleb muidugi jääda karantiini.
- Samuti tuleb jääda karantiini juhul, kui pere ei ole testimisega nõus.
Ventilatsioon
Viiruse levikut aitab hästi tõkestada hea ventilatsioon. Süsihappegaasi mõõtja näit peaks jääma vahemikku 350-1000 (soovitatavalt 800) ppm-i. Kui näit tõuseb üle selle, aitab kiire abinõuna tuulutamine. Kui koolimajas puudub sundventilatsioon, siis tuleb klassis hoida pidevalt vähemalt kaks akent tuulutusasendis, tuulutada aknaid ja uksi avades iga vahetund, vajadusel teha ka õppetöö ajal tuulutuspause.
Hügieen
Kogu koolipere peab pesema käsi enne ühiskasutatavasse ruumi sisenemist ja pärast sealt väljumist, pärast ühiskasutatavate esemete puudutamist (nt trepikäsipuud, spordivahendid jms), nuuskamist, köhimist või aevastamist, enne ja pärast söömist ning pärast tualetis käimist.
Korrektne kätepesu kestab vähemalt 20 sekundit.
Kui käsi pesta ei saa, tuleb kasutada desinfitseerimisvahendit.
Targem on vältida oma silmade, nina, suu ja teiste inimeste katsumist. Köhides ja aevastades tuleb nina ja suu katta küünarvarre või salvrätikuga ja visata salvrätik kohe prügikasti.
Koroonaviirus püsib saastunud pindadel soodsatel tingimustel kuni kolm päeva, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel. Koolides ja teistes lasteasutustes tuleb pindasid puhastada ja desinfitseerida.
Kas nohu-köhaga tohib lasteaias või koolis käia?
Mistahes haigustunnuste korral tuleb jääda koju ja võtta edasiste suuniste saamiseks ühendust oma perearstiga,
kes suunab vajadusel SARS-CoV-2-testi tegema. Kiirete küsimustega saab pöörduda perearsti nõuandeliinile 1220.
Kerge nohu või köhaga võib haridus- ja noorsootööasutuses viibida siis, kui haigustunnuste päritolu on teada, näiteks on inimene paranenud mõnest hooajalisest nakkushaigusest, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Samuti juhul, kui on tegemist allergilise seisundiga.
Allikas: Haridus- ja Teadusministeeriumi "Juhised haridus-. ja noorsootööasutustele 2021/2022. sügisel"
