Kas kooli spordipäeval osalenud laste võistlustulemused on isikuandmed, kas nende tulemuste nimeline avaldamine koolistendil või lastevanemate meililistis on lubatud? Õiguskantsler Ülle Madise ütleb, et selliseid tulemusi avaldada ei tohi.
Madise sõnul on seadusega keelatud laste tervist, erivajadust, õppeedukust, käitumist, arengut, koduseid olusid ja muud isiklikku kirjeldavate andmete sattumine kõrvaliste isikute kätte. Selline info võib saada kiusamise ajendiks ja tingida halva kohtlemise.
„Kehaline kasvatus on põhikooli riikliku õppekava järgi kohustuslik õppeaine ning spordipäev on üks õppetegevuse korraldamise viis. Seetõttu tuleks spordipäeva tulemuste avaldamisse suhtuda samamoodi nagu ülejäänud õppetöö tulemuste avaldamisse. See tähendab, et õpilase hindeid ja muud edasijõudmisega seotud infot on õigus teada üksnes lapsel ja tema vanemal või eestkostjal,“ märkis Madise.
„Kool peab hoolitsema selle eest, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik õpilase õpitulemuste ja muude isiklike andmetega tutvuda. Kõrvalised isikud on näiteks ka kaasõpilased ja nende vanemad, tugispetsialistid ning õpetajad, kes ei ole hindamise ja õpilase arendamisega seotud," selgitas Madise. Tema sõnul võib õpilane keelata oma hinnete avaldamise isegi oma vanematele või eestkostjale.
Lapse õpitulemustest ja edasijõudmisest võib teisi isikuid teavitada üksnes põhjendatud juhtudel. Näiteks tugispetsialistil on õigus saada teavet konkreetse õpilase õppeedukuse kohta juhul, kui tal on vaja hinnata õpilase abivajadust.
„Mõistagi on oluline õpilaste edusamme tunnustada. Spordis tugevate õpilaste esiletoomine on sama tähtis kui teistes õppeainetes tugevate õpilaste esiletoomine. Seetõttu võiks kool leida teise võimaluse tunnustada spordipäeva parimaid,“ lisas Madise.
Õiguskantsler kommenteeris ERRile, et tal ei ole õigus öelda, kas talle see seadus meeldib või ei meeldi – ta saab lihtsalt nentida, et seaduse järgi spordipäeva tulemusi tervikuna avaldada ei tohi. Üldiselt soovitab Madise säilitada terve mõistuse ja mõelda sellele, et kool peaks olema ettevalmistus eluks. Igas asjas on mõni inimene kõige kehvemate seas, mõni kõige paremate seas ja enamus keskmised. Nii see peabki olema.
Teemat kommenteeris täna hommikul „Terevisioonis“ ka psühholoog ja Innove Rajaleidja Lääne-Eesti piirkonna juht Tiina Kütt. Esmalt selgitas ta, et peame eristama võistluseid, kus osalemine on vabatahtlik, ja õppetööd koolis. Spordivõistluste ja olümpiaadide tulemusi võib ikka avaldada!
Kui aga rääkida koolitöö tulemuste seinale riputamisest, siis peame küsima, mis on selle eesmärk? Kui eesmärk on innustada lapsi kiiremini jooksma või kaugemale hüppama, siis nimekirja lõpus olemine natuke aeglasemat last kiiremini jooksma ei pane ega õpeta talle ka eluks häid liikumisharjumusi. Ka laste matemaatikat või laulmist õppima motiveerimise viisid ei hõlma kõigi õpilaste tulemuste seinale riputamist. Millised on toimivad meetodid laste motiveerimiseks, peaks professionaalne õpetaja teadma.
Üks toimiv motiveerimise viis on õpilase pingutuste märkamine. Äkki panna seinale üles esimesed kolm või viis tulemust, aga lisaks sellele ka kolm nime, kes täna väga pingutasid või oma enda tulemust varasemaga võrreldes parandasid? Tegelikult ei peagi palju vaeva nägema, seinale tabeleid koostama – piisab sellest, kui õpetaja võtab tunni lõpus ühe hetke, et patsutada lapsele õlale ja öelda: näe, täna läks juba jälle paremini kui eelmine kord sul, tubli!
Suures plaanis ei ole aga küsimus mitte hinnete panemises ja saamises, vaid selles, kuidas me hindeid tõlgendame. Alati on olnud ja jäävad olema need, kes on paremad arvutamises, ja need, kes on paremad jooksmises. Seda teavad lapsed ja teavad vanemad. Suur küsimus on hoopis see: kuidas õpetada lastele, et eri tulemused eri aladel on elu normaalne osa, mille põhjal inimesi headeks ja halbadeks lahterdada, tagumisi tõrjuda või kiusata ei tohi.
Mida Sina arvad: kas, kus, kui palju ja kuidas oleks õige avaldada laste kehalise kasvatuse, spordipäevade tulemusi?
