Tänaseks räägitakse meedias ja sotsiaalmeedias palju sellest, et mõnedes koolides või klassides on koduõpe liiga range - tegemist on nii lastele kui ka vanematele liiga palju ning õpilasi hirmutatakse tegematajätmise korral istumajäämise, suvetöö, halva hinde või sotsiaalpedagoogi juurde saatmisega.
Haridus- ja Teadusministeerium saatis täna välja teate, milles soovitab kõigil koolidel vähemalt kaugõppe esimesel kahel nädalal hoiduda numbrilisest hindamisest. Sobiv on kujundav hindamine, mis annab õpilasele tagasisidet, kuid on motiveerivam hindamisviis.
Hindamise asemel tuleks esimestel nädalatel keskenduda uues olukorras toimetuleku õppimisele
Ka SA Innove kirjutab õpetajatele, et esimese nädala eesmärk on luua rutiin ja tagada õpimotivatsioon, mitte saavutada tulemusi või panna hindeid. Mida keerukamad on ülesanded ja mida ülejõukäivam õppekorraldus, seda madalam on õpimotivatsioon. Õpetajatel soovitatakse küsida lapsevanematelt tagasisidet ülesannete raskuse ja kuluva aja kohta ning tagasisidet ka kuulata ja arvestada.
Lapsevanematel soovitatakse õpetajale või kooli juhtkonnale julgelt teada anda, kui töö on ülejõukäiv, kui õppekorraldus ei toimi.
Teema tõstatas eile ka Rajaleidja võrgustik, kes kirjutab Facebookis:
?? ARMAS ÕPETAJA! ??
Distantsõpe on uus olukord, mis tekitab segadust ja ärevust nii koolides ja õpetajates kui ka lastes ja vanemates. Seetõttu on väga oluline peresid toetada ja julgustada, hirme ja ärevust maandada.
Paraku on nii meedia kui ka lapsevanemate kirjade kaudu meieni jõudnud infot juhtumitest üle Eesti, kus õpetajad on juba esimesel kaugõppepäeval võtnud hoiaku, mis on olukorra uudsust arvestades ülemäära range. Hinde alandamine töö hilinemise tõttu, kooli naastes ees ootava kontrolltöö või suvetööga hirmutamine, hilinejate sotsiaalpedagoogile üles andmine (tugispetsialist ei ole karistusmeede!) pole kaugõppe esimestel päevadel sobivad sõnumid.
Muidugi on koduõppe toimimiseks reeglite kehtestamine ja kontrollimine vajalik, kuid reeglite lastele ja vanematele selgitamisel ja eksimuste korral võiksime olla esimestel päevadel paindlikumad ja toetavamad. Lisaks sellele, et lapsed ja vanemad alles õpivad olukorras toime tulema, on tööd takistanud ka tõrkuv tehnika. Selle asemel, et rääkida tagajärgedest, kui laps või pere koduõppega kohe õigesti toime ei tule, võiksime küsida: Kuidas teil läheb? Kas saite ülesande kätte? Märkasin, et vastused ei jõudnud õigeks ajaks kohale - mis juhtus, kas ma saan aidata?
Tallinna Prantsuse Lütseum saatis õpilastele ja peredele julgustava sõnumi, mis on eeskujuks kõigile: Jäägem rahulikuks. Praegune aeg nõuab meilt kõigilt ülimat paindlikkust ja loovust. Mitte kellegagi ei pahandata, mitte kedagi ei kiirustata takka, mitte kedagi ei jäeta hätta ?
Kuidas on korraldatud koduõpe Sinu lapse koolis või klassis? Mida, kuidas ja millal laps tegema peab? Kui palju vajab ta vanemate abi? Kas koduõpe tundub teie perele jõukohane, või on ülesandeid liiga palju ja tagajärjed eksimisel liiga ranged?
