Inimesed kulutavad palju aega ja raha, et kaitsta oma kodu varaste eest. Samas unustatakse tihti ära, et ka digiturvalisus on vaja tagada, ja tihti ei osata kõigi digitaalsete ohtude peale mõeldagi. Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistrant Catlyn Kirna annab Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last nõu, millised punktid võiks iga koduomanik läbi mõelda.
Eesti on üldiselt koduturvalisuse mõttes hea koht, kus elada, sest siin on seda suhteliselt lihtne tagada. Seevastu küberturvalisus on Eestis keskmisest suurem probleem, sest aina enam liigub elu digimaailma. Enamasti on meil kodus üks-kaks arvutit, nutitelefonid, videokaamerad. Kodumasinadki on juba internetiühendusega. Inimesed ostavad kaupa internetis, suhtlevad sotsiaalmeedias ja viskavad vanu digivahendeid ära. Kõik see tähendabki, et kodusele digiturvalisusele on vaja rohkem tähelepanu pöörata.
Nutiseadmed ja kodune internet
Need seadmed on kodudes igapäevaselt kasutusel ja turvaaudit on siin kindlasti kõige selgem. Öeldakse küll, et tuleb mõelda turvalistele paroolidele ja ligipääsule, aga mida see täpselt tähendab? Nutitelefonides ja arvutites on meie andmed, kontod ja mõnel n-ö terve elu. Kas kõik see on kaitstud? Vaadake üle, mis seadmed teil täpselt kodus on, kes neid kasutavad ja mis õigused neil on.
Kindlasti tasub teha nii, et lapsel oleks oma konto, millel ei ole administraatori õigusi. Tegelikult ei tohiks igapäevasel kasutajal aga ilma paroolita üldse administraatori õigusi olla. Samuti tuleb üle vaadata, mis seadmed on ristkasutuses, näiteks selleks, et laps kogemata ema töömaterjalidega kokku ei puutuks.
Tavakasutaja ei tea tihtilugu, kas ja kuidas on paroolid paigas ja kes need paika pani. Mis vahe on külalisvõrgul ja tavavõrgul? Äkki ei peaks kõikidesse wifi-võrkudesse kiiruga sisse logima? Millised on masinate ja võrkude seadmed ja mis lahendused on kõige ohutumad?
Seadmed vananevad kiiresti ja lähevad ikka vahel ka katki. Kuidas vanadest seadmetest lahti saada? Prügikasti ei tohi neid niikuinii visata, aga ka siis, kui te need ära annate, kustutage enne andmed ja kontod ära, sest keegi ei tea kunagi, mis neist edasi saab.
Kes või mis käib minu internetis?
Tänapäeva kodumasinad on sageli internetiühendusega. Ehkki tekib küsimus, kas seda on ikka vaja, et külmkapp mulle telefoni interneti kaudu sõnumeid saadab, on inimesed juba harjunud, et kodumasinad ronivad võrku. Samas on need masinad aga tihti kaitsmata, nii et nende häkkimiseks pole vaja muud, kui ainult võrku sisse murda. Kui lisada sinna juurde ka näiteks tänapäevased beebimonitorid, mille kaudu saavad võõradki beebiga juttu ajada, siis on selge, et kodumasinad ei peaks olema võrgus.
Seega on iga turvaauditi oluline osa kaardistada, millised seadmed tegelikult koduvõrgus on. Isegi kui teil kodus nutikülmkappi pole, võivad wifis olla printer, televiisor, mängukonsoolid jpm. Levinud on ka turvakaamerad, mida saab võrku ühendada. Mõelge kõikide nende puhul, kas nad peavad ikka võrgus olema ja mis funktsooni nad täidavad?
Digiturvalisus kodunt kaugel
Kolmas suur küsimus on kasutajad ise. Kes missugust seadet kasutab? Mille jaoks? Koduse turvalisuse osa on seegi, mis info liigub koduarvutitest välja ja mis selle kaudu sisse tuleb. Internetist leiab palju juhiseid lapsevanematele, mida lastele õpetada. Tegelikult on täiskasvanud samuti tihti ettevaatamatud. Turvaauditi ajal arutage läbi ja testige, mida iga pereliige arvutis teeb. Kuidas nad paroole haldavad, kuidas netis ostlevad ja millist infot sotsiaalmeedia kaudu edasi annavad. Kui ema Facebookis on avalikud pildid perest ja kodust ning isa postitab oma kontol, et minnakse kolmeks nädalaks Taisse puhkama, siis peitub siin oht, et keegi murrab majapidamisse sisse. Kui teil on aga harjumus klikkida linkidele, kus lubatakse mingit võitu, siis kätkeb ka see endas ohtu, mida võiks teada ja ennetada.
***
Iga pere peaks mõtlema tavaturvalisuse kõrval ka kodu digiturvalisusele. Aeg-ajalt tuleb läbi viia audit, mille käigus saab üle vaadata kõik seadmed, tarkvara, kasutajad jms. Siis on kindlam, et andmed, raha ega närvirakud ei lähe kaduma. Abiks ja aluseks võiks võtta näiteks veebilehe, mis veel areneb, aga annab juba praegu palju tuge, et oma kodu väheke digiturvalisemaks muuta: https://edtechstuff.wixsite.com/kodudigiturve.
Kuidas tundub - kas Sinu pere kodu on küberturvaline?
