Eestis väärkoheldakse iga päev vähemalt ühte last - ilmselt palju enamaid. Aastas vägistatakse umbes sadat last, kelle keskmine vanus on üheksa aastat. Enamikel juhtudel on ahistajaks lapse lähedane - näiteks isa.
Kanal 2 telemagasin "Radar" tõi täna eetrisse sellise õõvastava statistikaga saatelõigu, mis kandis pealkirja "Rikutud lapsepõlved".
Mullu jõudis kohtusse 515 kriminaalasja, kus laste suhtes pandi toime seksuaalne tegu. See, mis jõuab politseini, on aga vaid jäämäe tipp - üks väike osa. Maailmas on spekuleeritud, et politseisse jõuab kuni 10 protsenti juhtumitest. See tähendaks, et tegelikkuses pannakse Eestis aasta jooksul toime üle viie tuhande seksuaalse loomuga lastevastase teo.
Laps ei pruugi alati ise arugi saada, et see, mida temaga tehakse, on vale. Vahel võib see lapsele koguni meeldida, sest väärkohtleja ei pruugi teha haiget - see võib olla justkui tähelepanu pakkuv suhe täiskasvanuga.
Harva kahetsevad pedofiilid tehtut, kuid vahel süüdistavad hoopis last - nii on üks pedofiil andnud ülekuulamisel tunnistuse, et kaheksa-aastane tüdruk vägistas hoopis tema. Kõige rängemalt on aga spetsialistile jäänud meelde lugu, kus ema oli oma väikese lapse väärkohtlemisest teadlik ja lasi sellel toimuda.'
Pedofiili tänaval ära ei tunne - nad on tavalised inimesed, kes käivad tööl, saavad oma eluga hakkama, on toredad vestluspartnerid jms. Ainuke ühine tunnus - eelkõige on nad siiski meessoost.
Mida saab lapsevanem teha, et tema laps ei langeks väärkohtlemise ohvriks? Lapsega maast madalast rääkida, teda õpetada. Mis on intiimpiirkonnad, millal ja kuidas öelda ei. Kui lapsel on oma vanemaga usalduslik suhe, siis räägib ta juhtunu ära ahistaja ähvardustest hoolimata.
Mis on ohutegurid, mis viitavad sellele, et laps on väärkoheldud? Igasugune muutus käitumises - nt õpiedukuse langus, agressiivsuse teke, üleseksualiseeritud käitumine.
Kuna enamasti on väärkohtleja siiski lapse pereliige, on väga tähtis, et ohumärkidele reageeriks ka teised last ümbritsevad täiskasvanud - õpetajad, treenerid, arstid jms.
Mure lapse pärast pole teise pere asi, millesse oma nina pista ei sobiks - kahtluse korral tuleb alati pöörduda politseisse või lastemajja (lasteabi tel 11611)!
