Eesti teismelised on kõige nutikamad ka rahaasjus

Eesti teismelised on kõige nutikamad ka rahaasjus

08. May 2020, 15:17 Emmede Klubi Emmede Klubi

Eile avalikustati ülemaailmse PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringu tulemused. Eesti noorte tulemused on uuringus osalenud 20 riigi hulgas esimesel kohal!

PISA põhiuuring on näidanud, et Eesti 15-aastaste kooli õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas ja lugemises on maailma tipus. Nüüd teame, et meie noored on kõig nutikamad ka rahaasjus.

Finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring keskendub sellele, kuidas noored rahaasju mõistavad ja nendega seotud riske teadvustvad ning samuti sellele, kuidas neid teadmisi kasutatakse, et parandada nii enda kui ka ühiskondlikku rahalist heaolu.

Eesti õpilaste finantsteadmiste tulemuste keskmine punktisumma on 547, mis on oluliselt kõrgem OECD keskmisest tulemusest (505 p). Selle tulemusega oleme esimesel kohal, meile järgnevad Soome ja Kanada. Uuringu baastaseme on saavutanud 95% Eesti noortest.

Tore on seegi, et meie noorte rahatarkus sõltub pere ja kooli sotsiaalmajanduslikust taustast vähesel määral. Samuti ei ole suurt erinevust poiste ja tüdrukute ning linnas ja maal elavate noorte tulemuste võrdluses.

Küll aga on Eesti õppekeelega koolide õpilaste keskmised tulemused 46 punkti võrra kõrgemad (560 p vs 514 p) kui vene õppekeelega koolides õppivatel noortel.

Eesti noored saavad infot rahaasjus eelkõige vanematelt ja lähedastelt (95%) ning internetist (82%). Üldiselt räägitakse Eesti peredes rahateemadel vähe – näiteks 40% noortest pole kunagi arutanud perega eelarveteemade või majandusuudiste üle.

Eesti õpilased on väga iseseisvad oma rahaasjade korraldamisel – 87% otsustab ise, millele oma raha kulutada, 82% vastutab iseenda rahaasjade eest, 75% omab pangakaarti, 51% teeb tööd, mille eest saab raha.

Paraku ei pruugi noorte hea finantskirjaoskus väljenduda täiskasvanueas targas käitumises. 2012. aasta PISA tulemustes olid Eesti noored finantsteadmiste alal kolmandal kohal maailmas. Kuid kolm aastat hiljem täiskasvanueas planeerisid vähem kui pooled neist oma rahaasju pikemalt ette kui üks kuu ning pooled ei säästnud raha. Seega on oluline suunata noori oma finantsteadmisi ka tulevikus käitumise juures kasutama.

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul sõltub meie riigi majandus ja inimeste edaspidine heaolu suuresti tänaste noorte tulevastest finantsotsustest. “Väga oluline on toetada noorte algatusvõimet, näiteks õpilasfirmade asutamist, et nad saaksid vajalikke kogemusi juba koolieas. Meie 15-aastased on väga tublid ning peame tänama ka neid, kes samuti panustavad nende suurepärastesse tulemustesse –  õpetajad ja pered, aga ka ettevõtjad ja paljud teised,” ütles Reps.

(Allikas: SA Innove)

 

Kui vanana ja kui palju hakkas Sinu laps saama taskuraha, et õppida rahaga ümberkäimist?