Eesti noorte suurimad probleemid on vaimne tervis, koolitõrge ja ülekaal

Eesti noorte suurimad probleemid on vaimne tervis, koolitõrge ja ülekaal

08. Sep 17:06 Emmede Klubi Emmede Klubi

Üldiselt on Eesti noored oma eluga rahul ning tunnetavad ka vanemate toetust, kuid murekohtadeks on keskmisest rohkem tervisekaebusi, sh vaimse tervisega, vastumeelsus kooliskäimisele ning madal kehaline aktiivsus ja ülekaal.

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas äsja artiklikogumiku „Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine rahvusvahelises vaates“, mis annab ülevaate meie 11-, 13- ja 15-aastastest noortest. Kokkuvõtlikult iseloomustab Eesti kooliõpilasi järgmine.

Noored on eluga rahul. Nad tunnetavad vanemate toetust.

Tarbivad vähem suhkrut sisaldavaid karastusjooke. Eesti noored tarbivad igapäevaselt märgatavalt vähem karastusjooke ning puu- ja köögivilju tarbivad igapäev samapalju, kui HBSC-uuringus noored keskmiselt.

On seksuaaltervises teadlikumad. Eeskujuks teistele lähiriikidele saab tuua meie noori seksuaalkäitumises, kes viimase vahekorra ajal kasutasid kondoomi oluliselt enam kui HBSC-uuringus keskmiselt.

Omavad keskmisest rohkem tervisekaebusi, ka vaimse tervise kaebusi. Eestis hindavad oma tervist väga heaks oluliselt vähem noori kui Leedus või Rootsis. Vähemalt kaks korda nädalas esinevaid tervisekaebusi on Eesti, Läti ja Rootsi noortel sagedamini kui HBSC -uuringus keskmiselt.

Koolis ei meeldi käia. Eesti noored on saanud tunda koolikiusamist keskmisest enam.

Madal kehaline aktiivsus ja ülemäärane kehakaal. Eesti noori iseloomustab keskmisest madalam igapäevane kehaline aktiivsus ja ülekaaluliste, sh rasvunute noorte oluliselt suurem hulk. On kurb märkida, et kehaline aktiivsus (16% õpilastest) jääb alla HBSC-uuringu keskmise taseme ning ülejäänud riikidega võrreldes asume 11- ja 13-aastaste kehalise aktiivsuse poolest riikide järjestuses alumises kolmandikus. Näiteks Soome kooliõpilaste kehalise aktiivsuse näitaja on ligi kaks korda kõrgem kui Eestis. Soome, Rootsi, Läti ja Leedu kõrval asume ülekaaluliste noorte hulga poolest (18%) negatiivses mõttes uuringus osalenud riikide järjestuse ülemises kolmandikus.

Keskmisest kaks korda enam suitsetajaid. Elu jooksul sigarette suitsetanud noori on Eestis kaks korda enam kui HBSC-uuringus keskmiselt, 15-aastaste seas on selliseid noori rohkem vaid Leedus ja Lätis.

Eesti noored kurdavad rohkem tervise üle, ka vaimse tervise. Eestis hindavad oma tervist väga heaks oluliselt vähem noori kui Leedus või Rootsis. Vähemalt kaks korda nädalas esinevaid tervisekaebusi on Eesti, Läti ja Rootsi noortel sagedamini kui HBSC -uuringus keskmiselt. Vaimse tervise probleemide avaldumine kattub suuresti teiste tervisekaebustega. Vanuse kasvades vaimse tervise kaebused (eriti masendus/kurbus, ärritunud olek, närvilisus) sagenesid, tüdrukutel märkimisväärselt enam kui poistel. Näiteks masenduse või kurbuse avaldumises sagedamini kui kord nädalas, asetsevad Eesti 15-aastased HBSC riikide seas negatiivses järjestuses kuuendal kohal. Kuigi uuringuaastate võrdluses on näha positiivseid muutusi meie noorte tervisekäitumises, siis võrreldes lähi naabritega on meil põhjust võtta eeskuju lähi naabrite edulugudest tervisekäitumise edendamisel.