Tervise Arengu Instituudi uuring kinnitab, et tänapäevane seksuaalharidus õpetab noori tähtsustama armastust, hoidma enda tervist ning austama oma partnerit. Noored soovivad koolis põhjalikumat seksuaalharidust saada.
Mis on seksuaalharidus?
Väga ekslikult arvatakse vahel, et seksuaalharidus on laste või noorte seksima õpetamine ja seetõttu tuleks seda varases eas vältida. See on vale!
Seksuaalharidus on õpetus inimese seksuaalsuse kognitiivsetest, emotsionaalsetest, sotsiaalsetest, kehalistest ja suhetega seotud aspektidest. Seksuaalhariduse pakkumine aitab kaasa sellele, et inimene oskaks teha enda jaoks tervislikke ja turvalisi otsuseid, tunda endast, oma kehast ja elust, sh seksuaalelust, rõõmu ja naudingut. See tähendab, et just seksuaalharidus õpetab lapsi ka ennast soovimatu seksuaalse kontakti eest kaitsma.
Millest räägitakse koolis noorte arvates piisavalt, millest mitte?
Tervise Arengu Instituut uurisis Eesti 14–15-aastaste õpilaste seksuaalharidusega seonduvaid mõtteid.
Positiivne on see, et kõiki eakohaseid seksuaalsusega seotud teemasid oli tõepoolest koolides käsitletud. Küll aga leidsid noored, et nendest teemadest ei räägita piisavalt põhjalikult. Kui murdeeaga seonduvate teemade õpetusega koolis oli rahul ligi 70% noori, siis seksuaalsuse, seksuaalse arengu, raseduse ja tasestumise, turvaseksi ja haiguste ennetamise ning kondoomi kasutamise teemadel ei räägita noorte hinnangul koolis piisavalt põhjalikult.
Kõige vähem räägitakse koolides sellest, kuidas rääkida oma partneriga seksist, kuidas leida endale kaaslast, pornograafiast ja eneserahuldamisest. Noored hindasid nendest teemadest rääkimist koolis puudulikuks.
Kas seksuaalharidusest on kasu?
TAI uuring kinnitab, et seksuaalhariduse andmisest koolis on oodatud kasu. Mida rohkem ja põhjalikult oli koolis seksuaalsuse teemasid käsitleltud, seda paremini oli noor kursis sellega, kuidas oma tervist kaitsta, terveid suhteid luua, samuti olid parema seksuaalharidusega noored sallivama ja positiivsema hoiakuga.
Näiteks, kui madala seksuaalhariduse tasemega noortest 13% omas korrektseid teadmisi HIVi levikuteedest, siis keskmise tasemega õpilaste hulgas oli neid 25% ja kõrge seksuaalhariduse tasemega õpilaste hulgas 41%. Seksuaalsel teel levivate infektsioonide vältimise meetoditest olid korrektsed teadmised 7% madala seksuaalhariduse tasemega õpilastel, keskmise ja kõrge tasemega õpilaste hulgas olid need näitajad vastavalt 14% ja 26%. Seega oskavad koolis tugeva seksuaalhariduse saanud noored oluliselt paremini oma tervist kaitsta.
Mida parem oli noore seksuaalharidus, seda normaalsem oli ka tema suhtumine oma partnerisse. Heal tasemel seksuaalharidust saanud noortest 70% pidas oluliseks seda, et seksuaalvahekorras saaksid mõlemad partnerid võrdselt otsustada, kus ja kuidas seksida. Paraku kehva seksuaalharidusega noorte seast uskus vaid 40%, et mõlema partneri arvamus loeb. Seega toetab seksuaalharidus terveid ja austavaid suhteid.
Kõrge seksuaalharidusega noortest 71% pidas armastust seksuaalsuhtes oluliseks, madala haridusega noortest aga pidasid armastust seksi juures oluliseks vaid pooled. See kinnitab taas, et seksuaalharidus ei mõjuta noori varem või rohkem seksima, vaid üsna vastupidi – armastust ootama, enda tervisest hoolima ja oma partnerit austama.
Kuidas noored Eesti koolide seksuaalharidust parandaksid?
Seksuaalhariduse parandamiseks soovisid noored kõige enam, et käsitletaks rohkem teemasid (55%) ja neile pühendataks rohkem aega (42%). Kolmandiku noorte arvates võiks tuua rohkem näiteid reaalsest elust ja et teemasid käsitletaks tõsisemalt. Kõige vähem sooviti, et vanemad oleksid koolis õpetatavaga rohkem seotud (7%).
