Lastel ja noortel on depressiooni ja ärevuse risk kaks korda suurem kui täiskasvanutel. Spetsialistid kinnitavad alatasa nagu ühest suust, et Eesti laste ja noorte vaimne tervis on halvem kui kunagi varem. Miks see nii on, mis meie lastega toimub? Kas tänapäeva noored saavad eluga lihtsalt halvemini toime, sest nad on "lumehelbekesed"?
Vaimse tervise taskuhäälingus "Mis mõttes?" vastas nendele küsimustele psühholoog, pereterapeut ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.
Ta selgitas, et meie lapsed on täiskasvanute maailma peegel. Kõik, mis toimub täiskasvanute eludes, võimendub intensiivselt laste eludes.
Mis viimastel aastatel täiskasvanute elus toimunud on, on see, et me liigume kriisist kriisi, mis on mõjutanud lapsevanemate elu ja tervist. Kõigest, mis toimub täiskasvanute elus, saavad osa ka lapsed. Kuna aga lapse vaim on veel habras ja ebaküps, mõjutavad kriisid nende vaimset tervist enam.
"Me võime rääkida lumehelbekestest või kellest iganes, aga siin ei ole etteheite kohta lastele. Et mis teil viga on. Mis meil, täiskasvanutel viga on, peaksime meie, täiskasvanud küsima."
Segadust tekitab seegi, et depressiooni sümptomid on laste ja täiskasvanute puhul erinevad. Kui depressiooni ollakse harjunud seostama peamiselt kurvameelsusega, siis eriti laste puhul ei pruugi see nii välja paista. Selle asemel on levinumateks sümptomiteks trots, agressiivsus, käitumisraskused – see on lapse depressiivsuse mask. Meie kui täiskasvanute roll on aru saada, et see ei ole "paha laps", vaid üks õnnetu ja katkise hingega laps.
Laps vajab oma vanemate tähelepanu. Kui laps piisavalt tähelepanu ei saa, kui lapsel oma vanematega head kontakti ei ole siis laps hakkabki n-ö "halvasti" käituma, tekivad probleemid koolis.
Kõige suurem abimees – täislaetud suhtekonto
Kuna laste probleemide põhjus on tavaliselt vanamate probleemid või puudujäägid suhtes vanematega, siis algab ka lapse probleemide lahendamine just lapse ja vanema vahelise suhte parandamisest. Siis jäävad väga paljud probleemid iseenesest olemata.
Tänapäeval pannakse palju oma aega ja raha investeerimiskontole ja see pole paha, kuid veelgi olulisem on, et hoopis suhtekonto lapse ja vanema vahel oleks täis laetud. Investeerimine on populaarne – aga investeerida tuleks ka oma suhetesse. Nagu pangakontolt ei saa midagi välja võtta, kui sinna pole midagi pandud, ei ole ka suhtest midagi võtta, kui sinna pole panustatud.
Tänapäeva kiires elutempos tunnevad paljud vanemad, et lapsega kvaliteetselt aega veetmiseks lihtsalt ei jagugi aega – pärast tööd on vaja poes käia, süüa teha või trennis käia, lastel on hobid ja kodutööd, igaüks jõuab koju ise ajal ja siis ongi õhtu käes.
Maikalu toonitab, et kvaliteetaeg ei pea tähendama tunde ja tunde. Suhtesse investeerimiseks piisab kasvõi 15 minutist päevas mil lapsevanem päriselt pühendub oma lapsega mängimisele või rääkimisele. Oluline on, et tegevuse või jututeemad saaks valida laps ise. Juba 15 minutist päevas regulaarselt piisab, et märgata selgelt mõju – jonni ja sõnakuulmatust jääb vähemaks, vanema ja lapse suhe muutub märgatavalt lähedasemaks.
Kui vanema enda konto on tühi, pole lapsele midagi anda
Teine igipõline, aga tõesti oluline nõuanne vanematele kellele lapsel on probleeme, on hoida iseennast. Kui vanem ei tule toime iseendaga, ei saa ta olla toeks ka oma lapsele. Kui vanema tass on tühi, ei ole tal midagi kallata ka lapse tassi. Maikalu sõnul unustavad just noored vanemad tihti ära omaenda vajaduste eest hoolitsemise. Seega enda konto peab olema täidetud, muidu tõesti ei ole sealt lapsele midagi anda.
Või siis on nii, et ühel vanemal on teisest enam aega ja õigust oma vajaduste eest hoolitsemiseks. Lühema kõrre tõmmanud vanem muutub siis üha närvilisemaks, omavaheline suhe pingelisemaks ja konfliktsemaks. Paarisuhte jaoks tuleb teadlikult võtta aega, sest ka probleemid paarisuhtes jõuavad murena lapseni.
