TAI tervisekäitumise uuringust selgus, et 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad arvutimänge vähemalt kaks tundi päevas. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – nimelt 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes. Sellel on mõju nii laste vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.
Aga mis digisõltuvuses siis nii halba on, veedavad ju paljud täiskasvanudki tänapäeval enamiku vabast ajast nina nutiseadmes? „Digisõltuvus suurendab noorukitel depressiivsete sümptomite esinemist ja sotsiaalset ärevust ning mõjutab negatiivselt õppimist ja suhteid vanematega,“ toob väljaTervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Jaana Rahno.
Seda TAI uuring ka kinnitab. Kaks ja enam tundi päevas elektroonilist meediat kasutavad õpilased hindasid oma tervist sagedamini halvaks ja eluga rahuolu vähesemaks, nad tunnevad sagedamini ema või isaga muredest rääkimisel raskusi, neile meeldib vähem koolis käia ja nende õpitulemused on nõrgemad ning nende hulgas esineb sagedamini uimastite tarvitamist ja vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode, võtab uuring kokku.
Suurenenud on nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma.
Mida rohkem nutiseadmes, seda vähem liikumises
Järjest intensiivsem nutiseadmete kasutus noorte hulgas väljendub ka nende füüsilises tervises. Nimelt liigub piisavalt vaid 16% noortest – 19% poistest ja 13% tüdrukutest. Poisid on tüdrukutest igas vanuses aktiivsemad, kuid vanusega väheneb kehaline aktiivsus nii poiste kui ka tüdrukute hulgas.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovituste järgi peaks noortel kogu nädala jooksul igas päevas olema keskmiselt 60 minutit või rohkem vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust ehk sellist liikumist, mis ajab neid higistama ja hingeldama. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning läbivalt vähem istuda.
SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson märgib, et laste liikumisaktiivsus väheneb nädalavahetustel veelgi, mis näitab, et ka vanemad kui laste olulisimad mõjutajad liiguvad ka ise vähe.
Nutiaja piiramine suurendab liikumis- ja uneaega
Tomson kirjeldab Taanis aastatel 2019–2021 korraldatud eksperimentaalset uuringut, kus analüüsiti 89 pere ekraaniaja vähendamise mõju (sh lapsi 157) erisugustele tervisenäitajatele. Nendel lastel, kelle ekraaniaeg oluliselt vähenes, suurenes aktiivses tegevuses oleku aeg märkimisväärselt. Lastele, kellel lubati vaba sisuga ekraaniaega kolm tundi nädalas harjumuspärase u 5 tunni asemel, suurenes aktiivse tegevuse aeg keskmiselt 44,8 minutit päevas.
„Ka on tähelepanuväärne, et lastevanematel, kel samamoodi ekraaniaega piirati, muutus oluliselt Maailma Terviseorganisatsiooni heaoluindeks (WHO-5) paremuse suunas ja samuti pikenes statistiliselt olulisel määral uneaeg,“ võttis Tomson kokku.
Sellele näitele tuginedes kutsub Tomson peresid üles leidma rohkem aega koos olemiseks ja liikumiseks just ekraaniaja arvelt. „Meie keha on mootor, mis on loodud liikuma ja eriti oluline on selle mootori liikumises hoidmine just lapseeas. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub.“
Allikas: Tervise Arengu Instituut viis ülemöödunud aastal pea viie tuhande 11–15-aastase kooliõpilase hulgas ellu tervisekäitumise uuringu (HBSC).
