Foto: Freepik
Mida teha, kui laps on vägivallatsenud, valetanud, varastanud? Kõige tähtsam on teada, et pahasid lapsi pole olemas. On vaid käitumine, mis põhjustab pahandusi.
Üle-eestiline karjääri- ja õppenõustamiskeskuste võrgustik Rajaleidja kogus Eesti 100. juubeliks ühte trükisesse kokku sada väikelapsi, koolinoori ja nende vanemaid puudutavat hüva nõuannet. Jagame neist nõuannetest kümmet, mis puudutavad laste käitumisraskusi.
1. Paha last ei ole olemas. Lapse käitumise taga on alati põhjus ning tema „pahaks” tembeldamine ei aita ajendite välja selgitamisele ning lahenduste leidmisele kaasa. Vältige sildistamist ning aidake lapsel leida sobivam käitumisviis. Pidage nõu lapsega kokkupuutuvate haridustöötajate ning vajadusel ka õppenõustajaga.
2. Muutus algab põhjuste välja selgitamisest. Tihti on sobimatu käitumise taga lapse oskamatus oma tundeid ja vajadusi juhtida või muul moel väljendada. Olles teadlik põhjustest, saate last suunata oma vajaduste ja tunnete mõistmisel ning nende sobilikul väljendamisel. Lapsele tuleks ka selgitada, miks tema tegu on sobimatu, et arendada empaatiat ja põhjus-tagajärg seoselist mõttelaadi.
3. Kui laps käitub agressiivselt, siis jää rahulikuks, väldi pahandamist ning kuula teda. Püüa mõista, mis võis teda endast välja viia. Suhtu agressiivsesse käitumisse kui appikutsesse, sest laps vajab täiskasvanu suunamist ja tuge.
4. Kui laps kellegi tagant midagi näppab, jää rahulikuks ning asjalikuks, sest süüdistamine ja ähvardamine ei aita. Parim õppetund on see, kui laps peab ise võetud asja tagastama ja oma teo pärast vabandama. Tehtud eksimust ei tasu
lapsele ka tagantjärele meelde tuletada.
5. Kui selgub, et laps on valetanud, siis vestle temaga avameelselt, et toetada tõe rääkimist keerukas olukorras. Lase lapsel rääkida oma lugu, püüdes mõista, mis põhjused valeni viisid ning leidke koos õiglane teguviis. Rääkige, kuidas valetamine mõjub, mis tundeid teistes tekitab ja mis tagajärjed sel olla võivad.
6. Julgustage last avatult rääkima koolis ja kooliväliselt toimuvast. Kui kahtlustate koolikiusu, siis rõhutage, et see pole kaebamine, vaid abi otsimine tekkinud probleemide lahendamiseks. Kinnitage lapsele, et ta pole mures üksi ning tema ümber on täiskasvanud, kes hoolivad ja saavad aidata.
7. Mida varem, seda parem, seda tervem. Varajane käitumisraskuste märkamine ja spetsialistidega konsulteerimine aitab nende süvenemist peatada või kontrolli all hoida. Kahtluse korral pöördu esimesel võimalusel lasteaia, kooli või Rajaleidja tugispetsialisti poole.
8. Koostöö on võti. Täiskasvanute koostöö on esmatähtis mistahes probleemi korral. Vahetage informatsiooni klassijuhataja jt õpetajatega, tehke koostööd koolipsühholoogi või sotsiaalnõustajaga ning vajadusel kaasake Rajaleidja spetsialist.
9. Suhtlemine on kahesuunaline. Muutus ühel pool toob kaasa muutuse teisel pool. Kui sa ei saa lapsega kontakti, siis proovi oma käitumist, kõnet ja/või reaktsiooni muuta ning jälgi, kuidas laps seejärel reageerib – sellest võib piisata, et taastada teievaheline kontakt.
Terve õpilastele ja lapsevanematele mõeldud kogumik „100 nõuannet oma raja leidmisel“ on kättesaadav SIIT.
Millised on Sinu nipid lapse käitumisraskuste ületamiseks?
