MTÜ Peaasi, kes avaldab Eesti inimeste kogemuslugusid erinevatest vaimse tervise häiretest, jagab videot Ingridist, keda tabas pärast poja Augusti sündi ligi aasta kestnud sünnitusjärgne depressioon.
Raseduse jooksul oli Ingrid suurt väge, rõõmu ja õnnetunnet täis. Kui poeg August sündis, kadus ka õnn.
Pisarad hakkasid voolama juba sünnitusmajas ja ei peatunud enam terve aasta vältel. Tihti tundis naine, et tahab lihtsalt voodisse minna, teki üle pea tõmmata ja ära surra. "Kas elu ongi nüüd selline," mõtles Ingrid toona.
Ingridit aitas väga palju see, et ta sai poja isale oma tunnetest rääkida. Ajapikku leidis ta nippe, mis teda depressioonihoogude puhul aitasid: näiteks mediteerimine, vanni võtmine, üksinda kohvikus käimine, enda mõtete lahtikirjutamine.
Tagantjärele leiab Ingrid oma loos positiivset: ta oskab nüüd endaga aus olla, iseendaga paremat kontakti leida.
"See teeb lihtsalt väga-väga õnnelikuks, kui saab lihtsalt olla, et ah, näed - ma olen selline nagu ma olen, aga see on okei. Nii emana, nii naisena kui siis ka iseendana," ütleb Ingrid.
Mis on depressioon?
Depressioon on püsivalt väljendunud meeleolu alanemine, millega kaasneb elurõõmu kadumine, energia vähenemine ning mille tulemusena langeb toimetulekuvõime ja elukvaliteet.
Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud – need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus.
Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui ka füüsilist heaolu. Depressiooni võib kirjeldada kui “olen täiesti masendunud ja tühi” ning “kõik on lootusetu”.
Depressioon on väga levinud vaimse tervise häire - seda esineb hinnanguliselt viiendikul kõigist inimestest. Eestis on depressiooni levimus viimastel aastel läbiviidud uuringute järgi olnud 5,6% – see tähendab, et uuringu toimumise ajal oli Eestis depressiooni käes kannatavaid inimesi ligikaudu samapalju, kui on Pärnu, Viljandi ja Rakvere linnas kokku elanikke – umbes 75 000! Üks väga levinud depressiooni alaliik on naistel või meestel pärast lapse sündi tekkiv sünnitusjärgne depressioon.
Depressioon on suhteliselt hästi ravitav, kuid selleks on tähtis osata end jälgida ja abi otsida. Keegi ei pea kannatama!
Vaata MTÜ Peaasi teisi videolugusid SIIN!
Rohkem infot depressiooni ja enese aitamise kohta erinevate tihtiesinevate vaimse tervise häirete puhul loe MTÜ Peaasi veebileheküljelt SIIN!
Kas oled kunagi kokku puutunud depressiooniga? Milline on Sinu lugu?
