Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi hiljutine uuring toob välja, kuidas lapsevanema eeskuju ja peresuhted mõjutavad noorte täiskasvanute kalduvust riskeerida, eriti liikluses.
Riskeeriv käitumine on isiksuseomadustest seotud kõige püsivamalt impulsiivsusega. Impulsiivsel inimesel on kalduvus otsida põnevust, tegutseda pidurdamatult ja teha otsuseid kiirustades ilma tagajärgedele mõtlemata. Negatiivsetest tagajärgedest mängib impulsiivsus rolli selle juures, miks mõned inimesed on altimad sõltuvustele, hasartmängude mängimisele, seadusrikkumistele, vigastustele.
Impulsiivsusel on bioloogiline eelsoodumus. Kaasasündinud serotoniinisüsteemi marker (5-HTTLPR) on seotud nii neurootilisusega lapseeas ning liiklusriskidega teismeeas ja hiljem. Kuid see ei tähenda, et kui lapsel on geneetiline eelsoodumus impulsiivseks ja riskeerivaks käitumiseks, siis ta kindlasti nii ka käitub.
Teadustöös kasutati Eesti Laste Isiksuse Käitumise ja Tervise uuringu valimit, kui uuritavad olid 25-aastasted. Tulemustest selgus, et olulist rolli geneetilise eelsoodumuse realiseerumisel mängib lapsevanemate eeskuju ja peresuhted!
Vanemate eeskuju loeb
Kui lapsevanem käitub riskeerivalt, siis suure tõenäosusega võtab ka laps suuremaid riske oma igapäevaelus. Lapsed jälgivad ja õpivad oma vanemate tegudest rohkem kui sõnadest. Kui vanemad näiteks eiravad liiklusseadust, ei kinnita turvavööd, ületavad kiirust või istuvad joobes rooli, suureneb tõenäosus, et ka nende lapsed hakkavad tulevikus täiskasvanuks saades liikluses impulsiivselt riske võtma.
Näiteks ennustasid uuringus osalenute puhul lapsevanemate riskeeriv käitumine ja õigusrikkumised liikluses kõrget liiklusriski 25-aastastel uuritavatel.
Vanemate turvaline ja vastutustundlik käitumine aitab seada noortele head eeskuju ja hoiab neid ohtudest mitte ainult lapseeas, vaid ka hiljem!
Head peresuhted kaitsevad riskikäitumise eest
Uuringust selgus, et lapsed, kes kasvasid toetavas ja lähedases peres, kus nad saavad end vabalt väljendada, neid kuulatakse ning nad tunnevad end toetatu ja mõistetuna, kalduvad täiskasvanuna vähem riskeerima. Keerulised peresuhted, eriti lapse alavääristamine või väärkohtlemine, suurendavad hilisema riskeeriva käitumise tõenäosust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et inimesi kaitseb impulsiivse riskikäitumise eest toetav perekond, head eeskuju andvad vanemad ning riskeerivat käitumist täiskasvanuna ennustavad impulsiivsed vanemad, mittetoetavad peresuhted ja 5-HTTLPR markeri eelsoodumus.
