Valitsus kiitis täna heaks perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, millega lühendatakse elatisabi ooteperioodi kolme kuu võrra ja pikendatakse vanemahüvitise järjestikuste sündide kaitsega perioodi kolme aastani.
Vanemahüvitise kaitse järjestikuste sündide korral
Senini on lapsevanemale säilitatud uue lapse sünni korral enne eelmise lapse sündi väljateenitud vanemahüvitis juhul, kui uus laps sünnib kuni 2,5 aastat pärast eelmist. Nüüdse eelnõuga pikendatakse seda perioodi kolme aastani.
Muudatus on vajalik, et kindlustada perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral, hoida ära soovitud sündide edasilükkamine ning viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhkuse pikkusega.
Nimelt on lapsehoolduspuhkusel võimalik olla kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Seega on eelmise lapsega alles kodused vanemad, kellel sünnib 2,5-3 aastat pärast eelmise lapse sündi uus laps, senini pidanud leppima miinimumhüvitisega.
"Olen viimastel kuudel lapsevanematelt juba kümmekond sellist kirja saanud, kus pere on sellest tulenevalt ja koosmõjus COVID-19 olukorraga majanduslikult raskesse olukorda sattunud,“ sõnas minister Solman.
„Eelmise lapsega kodusolevalt vanemalt ei saa eeldada, et ta teenib lapsepuhkuse perioodil töist tulu, mille alusel määrata vanemahüvitis järgmise lapse sünni korral. Seega, kui järgmine laps sünnib lapsehoolduspuhkuse jooksul, peab vanemahüvitis olema tagatud varasemas suuruses,“ rääkis Solman.
Elatisabi väljamaksmise kiirus
Eelnõuga tehakse ka muudatus, mis kiirendab elatisabi väljamaksmist. Kui praegu kulub esimese täitemenetlusaegse elatisabi makse kättesaamiseks kuni pool aastat, siis pärast muudatust lüheneb ooteaeg kolme kuu võrra.
„Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtrühmale ehk nendele lastele, kelle eraldielav vanem ei maksa väljamõistetud elatist. Elatisabi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning vähendada sellega üksikvanemate ja nende laste vaesusriski,“ kommenteeris Solman.
Riigi poolt makstav elatisabi ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest ja riik nõuab makstud elatisabi summa võlglasest vanemalt välja.
Täna Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud muudatusettepanekud esitab rahvastikuminister Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja palub need liita juba Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 185 SE, tagamaks muudatuse võimalikult kiire rakendumise.
Positiivseid muudatusi tuleb veel
Lisaks täna heaks kiidetud muudatustele on väljatöötamisel ka muudatus, millega arvatakse kriisi ajal töötuks jäänud lapsevanemate vanemahüvitise arvestusperioodist lisaks töövõimetuslehel oldud ajale välja ka töötuna arvel oldud aeg.
Muudatuse tulemusena ei vähendaks COVID-19 tingitud töötus käesoleva aasta lõpus ja järgneval aastal lapse saanud emade ja isade vanemahüvitise suurust.
Samuti on kavas pakkuda COVID-19 kriisiolukorras keeruliseks muutunud peresuhete korral peredele perenõustamise teenust.
(Allikas: Siseministeerium)
Kas Sinu perele on nendest muudatustest kasu?
