Elus tuleb ikka ette olukordi, millega on raske ja vahel isegi võimatu üksi toime tulla - nii ka lapsevanemaks olemise teel. Vahel on mure lapsel, teinekord mõjutab last vanema mure. Vastutus nii iseenda kui ka oma laste ja kogu pere eest lasub vanematel. Seetõttu on eriti oluline, et vanemad oskaks nii enda kui ka oma lapse muret märgata ning lapsele toeks olla.
Lasteombudsman annab nõu, mis puhul tasuks nõustaja poole pöörduda ning kes üldse aitavad.
Pöördu nõustaja poole, kui:
- Sina ise või keegi pereliikmetest on kestvalt (üle kahe nädala) keskendumisvõimetu, väsinud, unetu või raskete tunnete nagu viha, kurbuse, agressiivsuse, tujukuse vms meelevallas.
- Sina ise või keegi pereliikmetest kannatab mõne tervisehäire all (nt korduv kõhu-, selja- või peavalu), kuid analüüsid ei näita kehalise haiguse olemasolu.
- Su lapsel on käitumis- ja/või toimetulekuprobleemid koolis: muret teevad õpiedukus, suhted kaaslaste ja õpetajatega, vastumeelsus kooli vastu, koolikiusamine vms.
- Sinul endal või pereliikmetel on raskusi elumuutustega kohanemisel: kooli, lasteaia, töökoha või elupaiga vahetusel, lahutuse, uue kooselu, uue pereliikme sünni, kogu peret puudutava traagiline elusündmuse (haigused, surm, õnnetused, kuriteo ohvriks sattumine) korral.
- Sinu laps kaalub normist tunduvalt vähem (minimaalsest normkaalust u 15% vähem) või esineb järske kaalukõikumisi ja probleeme söömisega.
- Pereliikmete vahel esineb suhteprobleeme: raskused suhete loomisel ja hoidmisel, oskamatus enda eest seista, kestvad konfliktid laste ja vanemate või teiste pereliikmete vahel, vaimse ja/või füüsilise vägivalla ilmingud, muud paarisuhteprobleemid.
- Sul endal või pereliikmel on tekkinud identiteediküsimused (nt seksuaalsuse ja seksuaalse orientatsiooniga seotud küsimused).
Kes ja kus aitab?
Meditsiinisüsteemis võib esmalt pöörduda perearsti poole, kes oskab abivajadust hinnata ja edasisi abisaamisvõimalusi selgitada.
Samuti on võimalik pöörduda otse psühhiaatri poole. Psühhiaater on meditsiinialase akadeemilise haridusega arst, psüühika- ja käitumishäirete hindamise ning ravimisega tegelev spetsialist. Erinevalt paljudest teistest eriarstidest ei ole psühhiaatri poole pöördumiseks vaja perearsti saatekirja. Psühhiaatriga võiks konsulteerida, kui lapsel esineb:
- söömishäire (ülemäärane söömine, söömisest keeldumine, väga ühekülgne söömine, järsud ja suured kehakaalu muutused vms);
- kogelemine;
- sundliigutused ja -käitumine;
- ennastvigastav käitumine;
- ülemäärane hirm, paanikahood;
- üle kahe nädala kestev masendus;
- voodimärgamine ja -määrimine üle viieaastastel lastel;
- muudel juhtudel, kui lapse käitumine on selline, et sa ei suuda otsustada, kas tegu on lapse eripära või häirunud psüühikaga.
Kooliga seonduvate probleemide korral (nt koolikiusamine, probleemid õpiedukusega, suhtlemisprobleemid kaaslaste/õpetajatega jms) on võimalik esmalt pöörduda kooli psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi või logopeedi poole, kelle töö on õpilaste arengu toetamine koolis koostöös õpetajate ja vanematega. Kooli tugispetsialist on pädev otsustama, kas ta asub ise probleemiga tegelema või soovitab minna edasi nt Rajaleidja keskusesse, pereterapeudi, perearsti, psühhiaatri vm spetsialisti konsultatsioonile.
Pereelus tekkinud probleemide korral (nt raskused elumuutusega kohanemisel, suhtlemisprobleemid, identiteediküsimused, muud paarisuhteprobleemid) on võimalik nõu ja abi saamiseks pöörduda ka otse mõnda nõustamiskeskusesse. Psühholoogiline abi võib seisneda nii nõustamises kui psühhoteraapias. Nõustamise käigus püütakse hõlbustada inimese toimetulekut tema elukeskkonnas, talle keerukates elusituatsioonides ja suhetes. Psühhoteraapias keskendutakse muutustele põhiliselt inimese isiksuse sees ning inimese ja keskkonna vahelised suhted on pigem tagaplaanil.
Kõik see, millest te psühhiaatri, psühholoogi või nõustajaga räägite, jääb vestluses osalenud inimeste vahele. Sinu eraelu puudutavate ja ka muude isikuandmete saladust kaitseb isikuandmete kaitse seadus. Psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutava teabe saladust kaitseb lisaks veel ka psühhiaatrilise abi seadus. Nimetatud seadused näevad ette, et spetsialist, kellele oled rääkinud oma probleemidest, ei tohi talle usaldatud informatsiooni sinu nõusolekuta avaldada kolmandatele isikutele!
Rohkem infot ja tasuta psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi võimalusi Eesti leiad lasteombudsmani infovoldikust lapsevanemale „Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis“.
Kas Sinul on positiivseid kogemusi, häid soovitusi Eestis nõustaja abi saamisest?
