Mis teeb inimese õnnetuks? Mitte halb majanduslik elujärg, vaid edutud suhted ja halb vaimne tervis, selgus London School of Economics majandusülikooli äsjaavaldatud uuringust.
Sotsiaalteadlased leidsid, et vaesuse kõrvaldamine leevendaks masendust vaid viiel protsendil õnnetutest inimestest. Vaimse tervise häirete, depressiooni ja ärevuse elimineerimine leevendaks aga inimeste õnnetust tervelt 20 protsendi võrral.
Head testitulemused koolis ei ennusta lapsele õnnelikku tulevikku, küll aga ennustab seda hea emotsionaalne tervis.
Samal ajal avaldati ka uuring, mille tulemused näitavad, et üksikutel rinnavähki põdenud naistel on tervelt 60 protsenti suurem tõenäosus uuesti vähki haigestuda ja surra, kui sotsiaalselt aktiivsetel, näiteks pikajaalises suhtes olevatel või sõpradega lähedastel naistel. Et halvad inimsuhted tõstavad haigustesse suremise riski, on leitud juba varem.
Sotsiaalteadlaste hinnangul peaks riikide esmane eesmärk olema mitte rikkuse vaid heaolu loomine. Praegu kulutavad riigid küll olulise osa eelarvest inimeste vaesuse ja füüsilise tervisega seotud tegevustele, kuid vaimse tervise ja inimsuhete parandamisele kulutatakse vähe.
Sotsiaalteadlaste hinnangul tähendaks inimeste vaimse tervise haigekassa raha eest hooldamine riigile sissetulekut, mitte väljaminekut, sest ennetamine maksab lõppkokkuvõttes vähem, kui tagajärgede parandamine.
Tegemist on taas uuringutega, mis näitavad, et vaimsel tervisel on väga suur roll meie üldise tervise ja edu juures, mistõttu ei ole rahvatervise seisukohast sugugi õige, et Eestis on probleeme ennetav psühholoogiline abi elanikule tasuline, kuid tagajärgi raviv meditsiin n-ö tasuta.
(Allikad: Independent, The Telegraph)
Kuidas tunned, millised tegurid mõjutavad Sinu eluõnne ja tervist?
