Tihti öeldakse, et ema kannab oma last kõhus üheksa kuud, kuid südames igavesti. Tuleb välja, et see on põhimõtteliselt tõsi. Nimelt on teadlased kindlaks teinud, et mõned lapse keharakud jäävad rasedust kandnud naise kehasse alles aastakümneteks. Loote geneetiline materjal jääb emasse isegi juhul, kui rasedus on lõppenud nurisünnitusega.
Enim leidub platsenta läbinud ja ema kehasse laiali kandunud loote geneetilise materjaliga rakke ema kopsudes. "Me ei tea veel, kas üldse või kuidas mõjutavad loote rakud ema tervist raseduse ajal ja pärast seda," nentis uuringu autor dr Amy Boddy. "Need rakud võivad olla ka lihtsalt raseduse kõrvalproduktid, millel pole ema kehale mingit mõju."
Üks teooria on, et nende rakkude eesmärk tagada lapse ellujäämine pärast sündimist, mängides rolli laktatsioon tekkes ja tungis oma lapse eest hoolt kanda. Mõned uuringud on viidanud, et need geneetiliselt võõrad rakud aitavad ema haavadel paraneda ja kaitsevad Alzheimeri tõve eest. Teisalt on aga leitud, et need rakud võivad mängida rolli reumatoidartriidi tekkes.
Kuidas võõras geneetiline materjal aastaid emas püsib, nii et keha seda ära ei tõuka? Ka seda ei oska teadlased veel öelda, kuid fenomeni edasine uurimine võib viia oluliste edusammudeni autoimmuunhaiguste ravis ja organidoonorluses.
Igal juhul on fakt see, et osakesed meie lastest elavad meie kehades edasi ka pärast raseduse lõppu. Põnev, kas pole?