Kuna tänapäeval on ostlemine tänu e-poodidele eriti lihtsaks tehtud, esineb ka enam emotsiooni- ja läbimõtlemata oste. Õnneks kaitseb tarbijat seadus – e-poest tehtud emotsiooniostust saab tagantjärele loobuda. Seitsmele sagedamini esinevale küsimusele tarbija õiguste kohta vastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).
Kas tarbija võib e-poest ostetud defektita toote tagastada ja raha tagasi küsida?
Jah, võib küll. Sidevahendi teel (näiteks e-poest, telefonitsi või kataloogist) tellitud ja müügiesitluse käigus ostetud kauba osas kehtib tarbijale 14-päevane taganemisõigus. Ostja ei pea oma otsust põhjendama.
Kui tarbija otsustab ostust taganeda, peab kaupleja talle hiljemalt 14 päeva jooksul raha tagastama (ning tagastama peab ka postikulu kauba kättesaamise eest). Sama aja jooksul tuleb tarbijal kaup müüjale tagasi saata.
14-päevasel taganemisõigusel on ka erandid. Näiteks ei kehti see meelelahutus- ja reisiteenustele, kiiresti rikneva või vananeva kauba puhul, ajakirjadele, audio- või videosalvestustele, hügieenikaubale ning kaubale, mis on valmistatud konkreetse tarbija isiklikke vajadusi arvestades.
Oluline on meeles pidada, et tavapoest ostes ei ole seadusest tulenevat 14-päevast taganemisõigust.
Kes maksab postikulu 14-päevase taganemisõiguse kasutamisel?
Sageli kannab toote tagastamisega seotud postikulu kaupleja, ent kaupleja võib selle kohustuse panna ka tarbijale, kuid siis peab see olema selgelt tellimistingimustes kirjas.
Kas tarbijal on õigus nõuda kauplejalt pretensioonile vastamist?
Jah. Kui tarbijal on ostetud toote või teenuse suhtes pretensioone, on tal õigus pöörduda sellega kaupleja poole. Kaupleja on kohustatud tarbija pretensioonile vastama 15 päeva jooksul.
Seadus ei ütle, kas pretensioonid peaks esitama suuliselt või kirjalikult, ent hilisema tõendamisvõimaluse huvides on sageli mõistlik seda kirjalikult teha.
Kui ostetud esemel ilmnes defekt, kas tarbija võib kohe kauplejalt raha tagasi nõuda?
Ei. Ostjal on defektse kauba puhul õigus nõuda müüjalt defektiga kauba parandamist või asendamist. Müüja võib esmalt valida ka parandamise. Kui müüja valib asendamise, peab asendustoode olema sama mudel, sama suurus ja sama värv.
Kui parandamine ebaõnnestub või samasugusega asendamine ei ole võimalik, on tarbijal õigus raha tagasi saada. Kinkekaardi andmine ei ole raha tagastamine.
Kas tarbija saab TTJA-st abi ka juhul, kui väljaspool Eestit asuvalt kauplejalt tellitud kaup kohale ei jõua?
Jah, kui tegemist on Euroopa Liidu liikmesriigi kauplejaga. Teise Euroopa Liidu liikmesriigi kauplejaga tekkinud vaidluse korral saab abi TTJA koosseisus tegutsevast EL tarbija nõustamiskeskusest, mille ülesanne on lahendada piiriüleseid tarbijakaebusi.
ELi liikmesriikides asuvatelt kauplejatelt ostes on tarbijad reeglina kindlustatud ühesuguste õigustega, mis aga ei kehti väljaspool Euroopa Liitu tegutsevate kauplejate puhul, kelle osas puudub TTJA-l võimalus tarbijat tema kaebusega aidata.
Kas telefoni teel müügipakkumisele öeldud jah-sõna on siduv?
Ei. Telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa, et tarbijal tekiks maksekohustus. Lepingu sõlmimiseks on vajalik ka kirjalik müügipakkumine, millega nõusolekut on tarbija kirjalikult kinnitanud. Kui seda ei ole, saab nii saadetud pakki kui järgnevaid saadetisi pidada tellimata asjadeks, mille vastu võtmist ja endale jätmist ei saa lugeda lepinguga nõustumiseks.
Kas tarbijal on õigus saada ostutšekk?
Alla 20-eurose ostu korral tuleb müüjal tarbijale anda ostu tõendav dokument juhul, kui tarbija seda soovib. Üle 20-eurose ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma, et tarbija seda eraldi küsima peaks. Ostutšekk tuleb väljastada sõltumata sellest, kas tarbija maksab sularahas, pangakaardiga või ülekandega.
Kõik Eesti tarbijate põhiõigused on kirjas tarbijakaitseseaduses.
Kas Sina oled internetis osteldes puutunud kokku kauplejatega, kes ei pea kinni tarbijate õigustest?
