Muretu ja mõlemale osapoolele sobiv seksuaalelu on tähtis osa paarisuhtest. Kuid milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada, kui perelisa parasjagu ei plaani? Tänapäeval on valik päris lai, nende seast peaks endale sobiva variandi leidma iga paar.
Küsisime nõu Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikust ning teeme põhjaliku ülevaate praegu Eestis saadaval olevatest rasestumisvastastest vahenditest.
Kondoom
Kuidas toimib?
Kondoom blokeerib füüsiliselt spermatosoidide teekonna munarakuni. Kondoomi puhul on oluline kasutada seda õigesti – panna kondoom peale enne suguühte algust, mitte pelgalt seemnepurske ajaks, sest rasedaks võib vahel jääda ka eelspermast. Pärast seksi tuleb kondoom hoolikalt ära võtta – jälgida, et see pole purunenud või selle vahelt pole voolanud spermat välja. Muidu ei pruugi kondoom rasestumise eest kaitsta.
Kondoome on kahte sorti: levinum meeste kondoom ja vähem levinud naiste kondoom. Naiste kondoom toimib täpselt samamoodi nagu meeste kondoom, vahe on vaid selles, et meeste kondoom tõmmatakse peenise peale ja naiste oma lükatakse tuppe sisse.
Kellele sobib?
Kõigile. Ainuke vastunäidustus kondoomide kasutamiseks on allergia lateksi suhtes, aga sel juhul on müügil ka lateksivabu kondoome.
Kondoom sobib ka juhul, kui naine imetab.
Kõrvaltoimed
Kondoom on ainuke rasestumisvastane vahend, mis kaitseb suguhaiguste eest – seega olenemata sellest, kas kasutad muid vahendeid, tuleb uue või võõra partneriga seksides igal juhul alati kasutada ka kondoomi.
Kondoom ei välista lisaks teiste vahendite samaaegset kasutamist. Näiteks võib võtta pille ja täiendava rasestumisvastase meetodina ning suguhaiguste kaitseks kasutada juurde kondoomi.
Efektiivsus
Meeste kondoom kaitseb rasestumise eest tüüpilisel kasutamisel 82 juhul sajast, aga korrektsel kasutamisel 98 juhul sajast. Naiste kondoom kaitseb rasestumise eest tüüpilisel kasutamisel 79 korral sajast, aga korrektsel kasutamisel 95 juhul sajast.
Kombineeritud hormonaalsed vahendid – pillid, plaaster, tuperõngas
Kuidas toimib?
Kombineeritud hormonaalse kontratseptsiooni (KHK) alla kuuluvad pillid, plaaster ja tuperõngas, mis sisaldavad kahte rasedust ära hoidvat hormooni: östrogeeni ning progesterooni. Need hormoonid hoiavad ära ovulatsiooni tekke, lisaks muudavad emakakaela lima paksemaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks) ja emaka limaskesta õhemaks (raskem kinnituda).
Pillide, plaastri ja tuperõnga peamine erinevus seisneb manustamisviisis: kui tabletiga võetakse homoonid suukaudu sisse, siis plaastri puhul imenduvad need läbi naha ja tuperõnga puhul läbi tupe limaskesta.
Pillide puhul võetakse iga päev üks tablett, nii kolm nädalat järjest. Neljas nädal on paus, mil algab menstruatsioon. Plaastri puhul pannakse kord nädalas kolm nädalat järjest uus plaaster, neljandal nädalal tehakse paus. Tuperõngas pannakse sisse kolmeks nädalaks, seejärel tehakse nädalane paus.
Kellele sobib?
Kõikidele naistele KHK-d ei sobi. Absoluutseks vastunäidustuseks on auraga migreen, tromb (veresoone ummistus), seletamatu veritsus tupest, maksapuudulikkus või -kasvaja, rasedus, suguhormoonidest sõltuv kasvaja, suure operatsiooni eel ja KHK-d ikkagi ei sobi, sest on mitu väiksemat riskitegurit (nt ülekaal, suitsetamine, kõrge vererõhk). Sobivust hindab günekoloog vastuvõtul.
KHK-d ei sobi ka imetavale emale.
Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimetest kõige sagedamini esineb iiveldust, peavalu, rindade hellust, ebaregulaarset veritsust. Erinevate firmade tooted erinevad üksteisest peamiselt progesterooni poolest. Kuna ka kõrvaltoimeid põhjustab peamiselt progesteroon, võib kõrvaltoimete esinemisel proovida vahetada toote vastu, kus on teist tüüpi progesteroon.
Kombineeritud pillid tõstavad vähesel määral riski venoosse trombemboolia tekkeks (kopsutromb, jalatromb). Tervete noorte naiste puhul, kel pole vastunäidustusi, on trombirisk siiski madal.
Lisaks rasestumisvastasele toimele on KHK-l ka teisi positiivseid omadusi: menstruatsioon ja premenstruaalsed sümptomid muutuvad leebemaks, endometrioosiga seotud kaebused vähenevad, munasarja- või emakavähki tekkeriski väheneb, abi on pillidest ka akne vastu.
KHK-sid võib võtta ka pikemalt kui kolm nädalat ja teha pausi hiljem, mis on abiks, kui naine soovib näiteks, et reisi või olulise sündmuse ajal ei hakkaks päevad. Eelnevalt võiks konsulteerida oma günekoloogiga.
Efektiivsus
Korrektsel kasutamisel kaitsevad rasestumise eest 99 juhul sajast.
Viljakuse taastumine
KHK-d hoiavad rasestumist ära ainult senikaua, kuni neid korrektselt kasutatakse. Kohe, kui naine lõpetab pillide või plaastri või tuperõnga kasutamise, võib ta uuesti rasedaks jääda.
Minipillid
Kuidas toimib?
Minipillideks kutsutakse pille, mis sisaldavad ainult ühte hormooni – progesterooni. Neid võetakse üks tablett päevas ja pausi ei tehta, kusjuures pilli võtmise regulaarsus on väga oluline.
Kellele sobib?
Kuna minipillid ei sisalda östrogeeni, siis sobivad need enamikul juhtudest, kui tavalised pillid on vastunäidustatud. Absoluutsed vastunäidustused minipillidele on rasedus, teadmata põhjusega veritsus tupest, progesteroonist sõltuv kasvaja, äge tromboos, aktiivne maksahaigus. Naiste puhul, kelle kehamassiindeks (KMI) on üle 35, ei ole minipillide efektiivsus teada ja soovitatav on kasutada hoopis spiraali või kondoomi.
Minipillid sobivad ka imetavale emale.
Kõrvaltoimed
Negatiivseteks kõrvaltoimeteks võivad olla ebaregulaarne veritsus, rindade hellus, peavalu, kõhuvalu, kaalutõus, akne. Positiivseteks kõrvaltoimeteks on aga väiksem menstruaalvere hulk ning menstruatsiooniaegse kõhuvalu ja endometrioosi sümptomite leevendamine.
Efektiivsus
Minipillid kaitsevad raseduse eest 91 juhul sajast, aga kui kasutada neid väga regulaarselt ja korrektselt, siis 99 juhul sajast.
Spiraalid – vaskspiraal ja hormoonspiraal
Kuidas töötab?
Spiraal ehk emakasisene rasestumisvastane vahend ehk ESV on väike T-tähe kujuline vahend, mille arst paigaldab naise emakasse. Pärast esialgset investeeringut ja protseduuri on viis järgmist aastat mureta – naine ei tunne spiraali enda sees ega pea midagi enamat tegema, et rasestumisest hoiduda.
Spiraale on kahte sorti:
1. Vaskspiraal sisaldab metalli, mis mõjutab sperma ja munaraku liikuvust ning vähendab sperma võimet munarakuni jõuda ja see viljastada.
2. Hormoonspiraal sisaldab kollaskeha hormooni, mis pidurdab emaka limaskesta kasvamist ja vähendab menstruatsioonivere hulka.
Kellele sobib?
On müüt, et spiraali ei saa kasutada naine, kes pole veel kunagi sünnitanud! Tänapäevaseid spiraale võivad kasutada nii naised, kes pole veel sünnitanud, kui ka naised, kes parasjagu imetavad. Samuti need naised, kellele hormoon nimega östrogeen on vastunäidustatud.
Vaskspiraal sobib nendele naistele, kes ei saa erinevaid hormonaalseid vahendeid kasutada. Vaskspiraal ei sobi naistele, kelle menstruatsioonid on rasked, sest vaskspiraal võib muuta menstruatsioonid vererohkemaks, pikemaks ja valulikumaks.
Hormoonspiraali on soovitatav kasutada naistel, kellel on vererohked menstruatsioonid.
Kõrvaltoimed
Hormoonspiraali paigaldamise järgselt võib 3-6 kuud esineda määrimist.
Vaskspiraal võib muuta menstruatsioonid vererohkemaks, pikemaks ja valulikumaks.
Väga haruldastel juhtudel võib spiraali paigaldamine valesti minna ja spiraal kõhuõõnde sattuda. Harvadel juhtudel võib spiraal ka spontaanselt väljuda. Väga harva võib juhtuda, et spiraali kasutamise ajal tekib emakaväline rasedus.
Spiraali kasutavad naised peaksid olema ettevaatlikud tampoonidega – et ei tõmbaks spiraali koos tampooniga välja.
Efektiivsus
Rasestumise tõenäosus on spiraali kasutamise korral väga madal: ühe aasta jooksul rasestub 100 naisest üks. Spiraali eemaldusniite peaks olema emakakaela juures tunda – siis on teada, et spiraal on paigas ja toimib.
Viljakuse taastumine
Kui naine soovib last saada, võib spiraali igal ajal eemaldada ja viljakus taastub kohe, juba järgmise tsükliga.
Implantaat (Nexplanon)
Kuidas töötab?
Implantaat paigaldatakse naise õlavarre siseküljele naha alla ja seda tuleb vahetada vähemalt iga kolme aasta tagant. Peale paigaldust on implantaati naha all sõrmede vahel katsudes tunda, sedasi on võimalik kontrollida implantaadi asukohta.
Implantaat eritab iga päev vereringesse väikeses koguses naissuguhormooni etonogestreeli, mis muudab emakakaela lima spermatosoididele läbipääsmatuks ja pärsib mõnedel naistel ka ovulatsiooni.
Kellele sobib, kellele mitte?
Enne implantaadi paigaldamist tuleb läbida põhjalik tervisekontroll, sest see ei sobi naistele, kellel on või on varasemalt olnud allergia etonogestreeli või teiste koostisosade suhtes; tromboos; kollatõbi või muu maksahaigus; rinna- või suguelundite vähk; ebaselge põhjusega tupekaudne verejooks. Ka ei sobi implantaat neile, kellel on vaja tarvitada epilepsia, tuberkuloosi, HIV, C-hepatiidi, seenhaiguste, kõrge kopsuvererõhu ravimeid.
Kõrvaltoimed
Implantaadi kasutamise ajal tekivad muutused menstruatsioonides: mõnel jäävad menstruatsioonid ära, teistel hakkab menstruatsioon käima sagedasti või pikalt. Lisaks võib kehasse imenduv hormoon tekitada mõnedel naistel peavalu, akne ägenemist, rindade valulikkust, meeleolu kõikumist, muutuseid kehakaalus. Nagu teised hormonaalsed vahendid, võib ka implantaat suurenda trombide tekkimise riski.
Harva võib eemaldamise järel jääda nahale arm või implantaat nihkuda liiga sügavale ja see tuleb eemaldada kirurgiliselt.
Efektiivsus
Implantaat on vägagi efektiivne kasutajast sõltumatu rasestumisvastane meetod – selle kasutamisel rasestub aasta jooksul vähem kui üks naine 1000-st.
Viljakuse taastumine
Implantaadi võib eemaldada kohe, kui naine seda soovib, seejärel taastub viljakus enamasti 3–4 nädala jooksul.
Rasestumisvastane süst
On olemas ka rasestumisvastane süstitav hormonaalne meetod. Süst tehakse naise lihase sisse iga kolme kuu tagant. Süst sisaldab kollaskehahormooni, mis toimib sarnaselt teiste hormonaalsete meetoditega – takistab ovulatsiooni, muudab emaka limaskesta nii õhukeseks, et viljastunud munarakk ei saa sinna kinnituda ja muudab emakakaela lima tihkemaks, mistõttu on seemnerakkudel raske sealt läbi pääseda. Praegu ei ole rasestumisvastased süstid Eestis hästi kättesaatavad.
Ebatõhusad meetodid
Ebatõhusad meetodid on need rasestumisvastased vahendid, mis küll hoiavad enamiku rasedusi ära, aga eksmise protsent on siiski suur. Neid meetodeid kasutades rasestub 25-29 naist sajast. Seega sobivad need meetodid ainult paaridele, kellel tegelikult pole selle vastu midagi, kui beebi ikkagi tuleb. Kellel on tõsine vajadus või soov mitte rasestuda, peaks valima mõne muu ja tõhusama vahendi.
Kalendermeetodi korral loeb naine oma menstruaaltsükli päevi ja hoidub vahekorrast või kaitsmata vahekorrast nendel päevadel, millal on oht rasestuda (ovulatsioonipäeval ning päevadel enne ja pärast seda). Arvestust n-ö ohutute ja ohtlike päevade üle aitavad pidada nt mobiiliäpid. Seda meetodit kasutades võib ikkagi rasestuda, sest naise menstruatsioonitsükkel võib kõikuda – ovulatsioon võib toimuda reeglipärasest varem või hiljem. Tsükkel võib kõikuda ka neil naistel, kellel tavaliselt või varasemalt on olnud tsükkel regulaarne – näiteks stressi, vähese une või lihtsalt juhuse tõttu.
Katkestatud suguühte korral tõmmatakse peenis enne seemnepurset tupest välja ja mees ejakuleerib mujale. Vanasti on arvatud, et see kaitseb rasestumise eest, sest nii ei satu sperma emakasse ega jõua munarakuni. Paraku teame täna, et väike kogus seemnerakke eritub peenisest juba tükk aega enne seemnepurset ning neist võib rasestumiseks piisata.
Spermitsiidid on keemilisi ühendeid sisaldavad kreemid või geelid, mis peaksid takistama tupes seemnerakkude liikumist. Spermitsiide peetakse ebaefektiivseks vahendiks, mis võib põhjustada hoopis tupe limaskesta ärritust.
Hädaabivahendid
Kui kaitsmata vahekord on juba toimunud, aga rasestuda ei soovita, saab kasutada hädaabivahendeid: SOS-pille või vaskspiraali.
SOS-pillid mõjuvad ainult siis, kui rasedust ei ole veel tekkinud. Juba tekkinud rasedust SOS-pill ei katkesta ega ohusta! Seega toimib SOS-pill vaid juhul, kui seda võetakse 72 tunni jooksul pärast rasestumist. Mida varem, seda parem – kui võtta SOS-pill sisse 24 h jooksul pärast kaitsmata vahekorda, võib see olla üle 99% efektiivne. Hilisema võtmise korral tõhusus väheneb.
Sagedasemad kõrvaltoimed SOS-pillide puhul on menstruatsioonitsükli häired, peavalu, iiveldus. Kuigi tsüklihäired on SOS-pilli kõrvalmõjuks, tuleks igaks juhuks teha rasedustest, kui menstruatsioon hilineb rohkem kui ühe nädala või kui menstruaalvere hulk on ebaharilikult väike. Kui SOS-pille kasutades tekib siiski rasedus, siis pole sellel rasedusele kahjulikku mõju!
SOS-pillid ei sobi sagedaseks kasutamiseks, vaid ainult hädaabivariandina, kuna on kallimad ja vähem tõhusad kui teised vahendid ning põhjustavad tsüklihäireid.
SOS-pille saab osta apteegist ilma retseptita, arsti abi pole tarvis.
Vaskspiraali saab hädaabivahendina kasutada kuni 120 tundi pärast kaitsmata vahekorda (enne, kui embrüo on jõudnud kinnituda emaka limaskestale), kuid mida varem, seda parem. See takistab embrüo kinnitumist emakaseinale. Vaskspiraali paigaldab günekoloog.
Milline vahend sobib mulle?
Kokkuvõtteks võib öelda nii: kõige efektiivsemad rasestumisvastased vahendid on hormonaalsed – pillid, plaastrid, tuperõngas, implantaat ja hormoonspiraal. Neist pillide, plaastri ja tuperõnga puhul tuleb pidada meeles vahendi õigeaegset kasutamist, sest unustades võib rasestuda. Kõige muretumad lahendused on seega pikaajalised hormonaalsed vahendid ehk implantaat ja hormoonspiraal. Kui üks hormonaalne vahend ei sobi, saab valida teise, sest need sisaldavad erinevaid hormoone.
Kui ükski hormonaalne vahend ei sobi, siis saab kasutada vaskspiraali või kondoomi.
Kui partner on uus või võõras, tuleb igal juhul kasutada lisaks kondoomi, sest ükski teine vahend ei kaitse suguhaiguste eest.
Kui paar ei planeeri hetkel rasedust, kuid on rasestumise korral siiski valmis beebi sünniks, siis sobivad ka oluliselt väiksema efektiivsusega meetodid, mille jaoks lisavahendeid vaja ei ole – kalendri või äpi abil päevade lugemine ja suguühte katkestamine.
Hoiduda võiks spermitsiididest, mis on esiteks ebaefektiivsed ja teiseks võivad põhjustada limaskesta ärritust.
Kasutatud allikad:
1) Käypä hoito -suositus. Raskauden ehkäisy. [Internet]; nov 2020 [päring 26.01.2020]. Kättesaadav: https://www.kaypahoito.fi/hoi50104
2) Eesti Seksuaaltervise Liit. Rasestumisvastased vahendid. [Internet]; 2020 [päring 26.01.2020]. Kättesaadav: https://seksuaaltervis.ee/info/rasedus/rasestumisvastased-vahendid
3) World Health Organization. Selected practice recommendations for contraceptive use. [Internet]; 2016 [päring 26.01.2020]. Kättesaadav: https://www.who.int/reproductivehealth/publications/family_planning/SPR-3/en/
