Paljudele napsisõpradele meeldib mõelda, et nende joomine ei kahjusta teisi pereliikmeid, sest nad ei ole ju alkohoolikud. Pisut võtnud lapsevanem on lõbus, teeb nalja või pakub kommigi, lastele ju meeldivad peod ja koosviibimised! Paraku näitab Tervise Arengu Instituudi hiljuti avaldatud alkoholikahjude teemaline uuring vastupidist - kui üks joob, siis teised kannatavad ka.
Peaaegu pooled TAI küsitlusele vastajatest on elanud lapse- või teismeeas koos alkoholi (liig)tarvitava inimesega ning üle poolte nendest inimestest hindab taolise olukorra mõju endale väga suureks. Kõige sagedamini oli alkoholi liigtarvitav inimene nende peale karjunud või muul moel verbaalselt väärkohelnud. Sageli on selle isiku alkoholi tarvitamise tõttu oldud tunnistajaks füüsilisele vägivallale ning laps jäetud järelvalveta või ohtlikusse olukorda.
Isiklik seos inimes(t)ega, kes tarvitavad liigselt alkoholi sageli, ei pruugi piirduda ainult lapse- või teismeeaga. Pole väga keeruline leida enda tutvusringkonnast kedagi, kes tarvitab alkoholi, ning seda näitavad ka TAI küsitluse tulemused. Enamik küsitlusele vastanutest teab kedagi, kes on viimase 12 kuu jooksul nende arvates tarvitanud üsna sageli alkoholi või on tarvitanud seda mõnikord liiga palju.
Teiste inimeste liigne alkoholi tarvitamine toob sageli kaasa olukordi, mis ei ole ümbritsevate inimeste jaoks meeldivad või mõjutavad neid negatiivselt. Kõige rohkem on vastajatel ette tulnud olukordi, kus neid on häirinud inimesed, kes joobeseisundis oksendavad, urineerivad või risustavad avalikku ruumi. Kolmandik vastajatest on ennast tundnud ebaturvaliselt avalikes kohtades, sh ühistranspordis ning seda just kellegi teise alkoholi tarvitamise tõttu.
Enim on vastajaid negatiivselt mõjutanud leibkonna liikme alkoholi liigtarvitamine, seejärel leibkonda mittekuuluva pereliikme või sugulase ning naabrite alkoholi liigtarvitamine. Kõige vähem on nii telefoni- kui veebiküsitlusele vastajaid negatiivselt mõjutanud sõprade ja tuttavate liigne alkoholi tarvitamine.
Uuringu tulemused numbrites:
- 38% telefoni- ja 46% veebiküsitlusele vastanud inimestest on elanud lapse- või teismeeas koos kellegagi, kes oli üsna sage alkoholitarvitaja või tarvitas palju alkoholi.
- Lapse- või teismeeas oli vastajatel kõige enam ette tulnud olukordi, kus nende peale oli karjutud või neid oli muul viisil verbaalselt väärkoheldud. Kirjeldatud olukord oli ette tulnud 39% telefoni- ja 54% veebiküsitlusele vastanutest.
- 33% telefoni- ja 44% veebiküsitlusele vastanutest oli lapse- või teismeeas olnud tunnistajaks tõsisele füüsilisele vägivallale, mille oli põhjustanud nendega koos elanud alkoholi liigtarvitaja.
- 15% telefoni- ja 26% veebiküsitlusele vastanutest, kes on elanud lapse- või teismeeas koos alkoholi liigtarvitajaga, oli ise kogenud füüsilist vägivalda.
- Alkoholi liigtarvitava isiku poolt oli lapse- või teismeeas jäetud järelvalveta või ohtlikku olukorda 22% telefoni- ja 39% veebiküsitlusele vastanud isikutest.
- 62% telefoni- ja 52% veebiküsitlusele vastajate hinnangul on neil ette tulnud olukordi, kus neid on häirinud inimesed, kes joobeseisundis oksendavad, urineerivad või risustavad avalikku ruumi.
- Nii telefoni- kui veebiküsitlusele vastanutest umbes kolmandik on ennast tundnud ebaturvaliselt avalikes kohtades, sh ühistranspordis, ning seda just kellegi teise alkoholitarvitamise tõttu.
- Veerandi vastajate uni on olnud kellegi teise alkoholi tarvitamise tõttu häiritud ühel või mitmel korral viimase 12 kuu jooksul.
- Umbes veerand nii telefoni- kui veebiküsitlusele vastanud inimestest on sattunud tõsisesse vaidlusesse kellegi alkoholi tarvitamise tõttu.
- Telefoniküsitlusele vastanutest 18% ja veebiküsitlusele vastanutest 22% on kogenud verbaalset väärkohtlemist.
- 5% telefoni- ja 4% veebiküsitlusele vastanud inimestest on olnud viimase 12 kuu jooksul reisija purjus juhiga sõidukis.
- 1% telefoni ja 0,4% veebiküsitluse vastajatest on ise seetõttu sattunud liiklusõnnetusse.
- 2% telefoni- ja 2% veebiküsitluse vastajatest on olnud füüsiliselt vigastatud selle pärast, et keegi teine on liiga palju alkoholi tarvitanud.
TAI uuringu põhjal võib ka öelda, et Eesti inimesed pooldavad suuremaid piiranguid alkoholipoliitikas ning usuvad, et ametivõimudel on kohustus ja samal ajal õigus piirata inimeste alkohoolsete jookide liigset tarvitamist. Üldiselt nõustuvad vastajad erinevaid piiranguid ette nägevate poliitikameetmetega, sh alkoholireklaami keelustamine, alkoholihindade kõrge tase, alkoholi müüvate kohtade väike arv ja kellaajalised piirangud alkoholi müügil.
(Allikas: "Alkoholitarvitamist, hoiakuid ja kahjusid hindava üle-Eestilise uuringu raport", Tervise Arengu Instituut)
Liigjoomine ei ole jooja isiklik asi - kannatavad teised inimesed!
