Sel reedel, 1. aprillil hakkab lõplikult kehtima uus vanemahüvitiste ja -puhkuste süsteem, mille eesmärk on anda lapsevanematele rohkem paindlikkust ja mugavust töö- ja pereelu ühitamisel.
2018. aastal otsustas Riigikogu ümber korraldada senise vanemahüvitise ja -puhkuse süsteemi. Muudatusi on vahepealsetel aastatel järk-järgult ellu viidud ning sel reedel, 1. aprillil jõustubki muudatuste viimane etapp.
Kuigi muudatused on veidi segased mõista, sest valikuid ja võimalusi on palju, on nende üldine eesmärk üllas: luua võimalikult paindlikud tingimused, et vanemad saaksid laste hooldamise koormust võrdsemalt ja just oma vajadustele vastavalt jagada. Või kui otse välja öelda, siis: et ka isad oleksid lastega rohkem kodus ning et ka emad saaksid oma karjääriga jätkata.
Statistika kinnitab, et need muutused on ühiskonnas vajalikud. Kui viis aastat tagasi, 2017. aastal oli vanemahüvitist saavate isade osakaal 8%, siis 2021. aastal moodustasid isad 16% kõigist vanemahüvitise saajatest. Viimase viie aasta jooksul on 9 protsendilt 19 protsendile tõusnud nende vanemahüvitise saajate arv, kes teenivad samaaegselt ka töist sissetulekut. See näitab, et lapsevanemad soovivad omavahel laste kasvatamise vastutust üha võrdsemalt jagada ning lapsevanemad soovivad tegeleda tasakaalustatuna nii pereelu kui ka töiste tegemistega.
Räägime ükshaaval läbi kõik muutused, mis 1. aprillil kehtima hakkavad.
Sünnitushüvitise asendab ema vanemahüvitis
Ema vanemahüvitis on uus vanemahüvitise liik, mis asendab 1. aprillist senise sünnitushüvitise.
Kõigil tulevastel emadel on õigus ema vanemahüvitist saada. Kui seni ei olnud mittetöötavatel emadel sünnitushüvitise õigust, siis alates 1. aprillist tekib ka neil õigus ema vanemahüvitisele.
Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus enne lapse sündi. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus. Emal, kes ei tööta, tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.
Isa ei saa võtta emapuhkust ema eest. Kuid meenutame, et ka isadel on oma osa vanemapuhkusest – 30 päeva. Selle perioodi eest makstakse isa vanemahüvitist. Ema ei saa võtta isapuhkust isa eest.
Küll aga saavad isa ja ema kasutada oma emapuhkust ja isapuhkust kas ühel ajal või eraldi, kuidas soovivad.
Ema vanemahüvitisest ja emapuhkusest loe lähemalt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/muudatused-perehuvitiste-seaduses/ema-vanemahuvitis-ja-emapuhkus
Vanemahüvitise summa on eri kuudel erinev
Kui seni oli vanemahüvitise arvestus kuupõhine, st igal kuul maksti hüvitist täpselt samas summas, siis alates 1. aprillist makstakse vanemahüvitist päevamäära järgi. Hüvitise saaja jaoks tähendab muudatus seda, et erinevates kuudes vanemahüvitise summa mõnevõrra erineb, sõltuvalt päevade arvust kuus.
Vanemahüvitist saab kasutada päevade kaupa
Vanemahüvitise pikkus jääb üldjoontes samaks – seda makstakse kokku ümmarguselt öeldes 1,5 aastat. Kuid edaspidi saab vanemahüvitist välja võtta päevade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Jätkub senine võimalus vanemahüvitise saamise ajal tulu teenida, et lapse kasvatamise kõrvalt saaks vanem enda valitud koormusega tööl käia.
Nii saavad vanemad vanemahüvitise saamist pikema aja peale jaotada. Näiteks saab vanem lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad vaheldumisi lapsega kodus olla.
Isad saavad varem vanemahüvitisele jääda
Seni kehtinud korra järgi said vanemad otsustada lapse 71-päevaseks saamisel, kumb vanematest jääb vanemahüvitist saama, kuid 1. aprillist saab seda teha üldjuhul juba lapse 31 päeva vanuseks saamisel. Seega saab näiteks lapse isa juba palju varem lapsega koju jääda.
Vanemad saavad kauem beebiga koos kodus olla
Vanematel on nüüd võimalus üheaegselt kuni 60 päeva vanemahüvitist saada ja koos vanemapuhkusel olla. Pikka aega sai isa koos ema ja vastsündinuga koju jääda 10 tasustatud isapuhkuse päevaks, siis pikendati isapuhkust 30 päeva peale. Alates 1. aprillist saavad aga vanemad soovi korral tervelt 60 päeva korraga vanemapuhkusel olla ja vanemahüvitist saada.
Küll aga tuleb arvestada, et kui vanemad otsustavad lisaks emapuhkuse ja isapuhkuse ühel ajal väljavõtmisele (30 päeva) veel ka teise 30 päeva koos vanemahüvitist saada, siis vanemapuhkuse koguperiood lüheneb 30 päeva võrra.
Lapsepuhkuspäevade arv väheneb
Senini said vanemad kahepeale iga aasta 3-6 lapsepuhkuspäeva. Nüüdsest on kummalgi vanemal iga kuni 14-aastase lapse kohta 10 lapsepuhkuse päeva – pere peale siis 20 päeva lapse kohta. Kuid need päevad jaotuvad terve lapseea peale, mis tähendab, et aastas on igal vanemal ühe lapse kohta 0,7 päeva ja vanemad ei saa ise otsustada, et kõik lapsepuhkuspäevad saaks võtta just ema või isa. Küll aga saab bioloogiline vanem loobuda oma puhkusepäevadest teise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase kasuks.
Kui varasemalt sai lapsepuhkuspäevade eest miinimumpalka, siis nüüd 50% oma tavalisest päevasest sissetulekust.
Siiski tuleb nentida, et enamik seniseid lapsepuhkuspäevi kasutanud vanemaid selle muudatusega kaotavad. Näiteks 1-2 lapse ema, kes võttis senini iga aasta 3-6 päeva lapsepuhkust, kaotab sellise võimaluse. Edaspidi saab ta võtta näiteks päevakese aastas või paar päeva iga paari aasta järel.
Võidavad need vanemad, kelle lapsed on juba seaduse jõustudes vanemad (lähedal 14-aastaseks saamisele) ja päevad jaotuvad seetõttu vähemate aastate peale, või vanemad, või kellel on palju lapsi. Samuti võidavad need vanemad, kes senini ei saanud lapsepuhkuspäevi kasutada, sest teine lapsevanem kasutas need tema eest ära.
Kõik hakkab käima läbi ühe asutuse
Kui senini maksis sünnitushüvitist haigekassa, vanemahüvitist sotsiaalkindlustusamet ja lapsepuhkuspäevi tuli taotleda tööandja kaudu, siis 1. aprillist koondub kogu lapse eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem sotsiaalkindlustusametisse.
Kui senini piisas töötajal lapsepuhkuspäevade või isapuhkuse võtmiseks tööandja teavitamisest, siis nüüd tuleb leppida aeg kokku tööandjaga, seejärel teha taotlus sotsiaalkindlustusametis ja seejärel oodata, et sotsiaalkindlustusamet võtaks ise ühendust tööandjaga ja puhkus saaks vormistatud. Muudatuse eesmärk on vähendada tööandjate koormust puhkuste haldamisel.
Kõiki hüvitisi maksab nüüd sotsiaalkindlustusamet järgmise kuu 8. kuupäeval. Varasemalt maksis vanemahüvitist sotsiaalkindlustusamet, sünnitushüvitist haigekassa ning lapsepuhkuspäevade ja isapuhkuse hüvitist tööandja, kes sai omakorda kompensatsiooni riigilt.
Nüüd, kui kogu lapsevanematele suunatud puhkuste ja hüvitiste temaatika käib läbi ühe asutuse, ei pea pered muretsema, et info mõne hüve kohta jääb saamata või hüvitis taotlemata. Kõik on kirjas sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses ning amet võtab iga värske lapsevamnemaga ka ise ühendust, et anda teada, millistele hüvitistele tal õigus on.
