On palju vanemaid, kes postitavad oma lastest regulaarselt sotsiaalmeediasse pilte. Inglise keeles öeldakse selle kohta shareting (share + parenting). Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak annab Novaatoris nõu, kuidas seda eetiliselt teha.
Kui teistelt täiskasvanutelt küsitakse tihti enne neist pildi postitamist luba, siis laste käest naljalt keegi luba ei küsi. Selle asemel pannakse maksma n-ö tugevama õigus: ta on minu laps ja mina otsustan, millist infot ma tema kohta jagan. Laps on aga siiski iseenda oma ja nii ka tema virtuaalne identiteet.
Andra Siibak soovitab lastega sotsiaalmeedias nende tegevuste ja piltide jagamisest rääkida. Juba lasteaialapsel on oma arvamus, olgu see siis mulle ei meeldi mu kleit või mul on siin naljakas nägu. "Mitmed uurijad aga ka mitmed organisatsioonid, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, leiavad, et sotsiaalmeediasse postitades rikuvad vanemad lapse õigusi eneseväljendusele ja privaatsusele ning nad soovitavad neisse otsustesse lapsi rohkem kaasata. Kui laps juba oskab enda tahet väljendada, tuleks hakata ka tema arvamusega arvestama."
Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrandi Merike Lipu ning Andra Siibaku koostöös tehtud uuringus intervjueeriti 14 Eesti ema ja 9-13-aastast last. Üldiselt lastele ei meeldinud, et vanemad nende kohta käivat infot jagasid. Kõige rohkem häiris Eesti noori see, et enamjaolt ei küsinud emad enne postitamist laste arvamust.
Uuringuid selle kohta, kuidas tunnevad end suure digitaalse jalajäljega üles kasvanud lapsed hilisemas elu, veel ei ole.
Kas Sina postitad sotsiaalmeediasse pilte või infot oma laste elust? Kas oled lapsega arutanud, mida tema sellest arvab?
