Aastavahetus toob kaasa ka muudatusi seadustes, mis mõjutavad ka lastega perede igapäevaelu. Nagu ikka, teeme olulisematest juba kehtivatest või aasta jooksul ees ootavatest muutustest ülevaate.
Tulumaks tõuseb, juba jaanuaris laekub väiksem palk. 2025. aastal tõuseb palgatulust kinnipeetav füüsilise isiku tulumaks 20 protsendilt 22 protsendile. See tähendab, et alates jaanuarist on inimese kontole jõudev netopalk väiksem, sest varasemast suurem osa palgast kulub maksudeks. Ära unusta, et tulumaksu peetakse kinni ka lapsepuhkuse tasudelt, vanemahüvitistelt, pensionitelt jt – ka need netosummad, mis sinu kontole jõuavad, vähenevad juba jaanuarist. Oma uue netotulu saad välja arvutada SIIN.
Miinimumpalk tõuseb, mis tõstab ka mõningaid hüvitisi ja tasusid. Töötasu alammäär on 2025. aastal 886 eurot kuus ja minimaalne tunnitasu 5,31 eurot, st alampalga tõus on 66 eurot ehk kaheksa protsenti. Alampalgaga on seotud ka nt miinimumvanemahüvitise, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lisapuhkuse summad, seega tõusevad needki. Paraku on alampalgaga seotud ka mõned teenustasud, näiteks mõnes omavalitsuses lasteaiatasu – seega tõusevad ka need.
Käibemaksu tõus tõstab kõigi teenuste ja toodete hindasid. Praeguses julgeolekuolukorras vajalike kaitsekulude suurendamiseks tõuseb käibemaks 2025. aasta 1. juulist 22 protsendilt 24 protsendile. Sellega kallineb lõpptarbija jaoks pea kõikide teenuste ja toodete hind kahe protsendi võrra.
Automaks hakkab kehtima. Alates 1. jaanuarist 2025 hakkab kehtima kauaräägitud mootorsõidukimaksu seadus. Mootorsõidukimaks (rahvakeeli automaks) on riiklik maks, mida maksavad kõik liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või mootorsõidukite vastutavad kasutajad. Maksu suurus oleneb autost. Loe lähemalt
Retseptitasu tõuseb, arstivisiidi tasu samuti – kuid mitte lastele ega rasedatele. 1. jaanuarist tõuseb ravikindlustatud isiku retsepti omaosalus ehk retseptitasu 2,5 eurolt 3,5 eurole. Alates 1. aprillist 2025. a suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Visiiditasu ei tõuse ja on ka edaspidi 5 eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel ja alla aastaste laste emadel, üle 63-aastastel, töövõimetus- või vanaduspensioni saajatel ning töötutel. Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse raseduse või sünnituse tõttu, siis visiiditasu maksmist ei tohi nõuda.
Alkoholi, tubaka ja kütuse hinnad tõusevad. Selleks et tervist kahjustavad tooted ei muutuks kättesaadavamaks, tõusevad 2025. aasta jaanuarist alkoholi- ja tubakaaktsiis 5 protsenti. 1. juulist tõuseb tubakaaktsiis täiendavalt 5 protsenti ja sama palju tõuseb ka bensiiniaktsiis. Diisliaktsiis tõuseb 1. maist 2025 umbes 7 protsenti, elektriaktsiis ca 40 protsenti, kuid kuna aktsiis moodustab elektri hinnast väga väikese osa, siis see tarbijahinda praktiliselt ei mõjuta.
Alaealistele keelatakse solaarium ja tätoveeringud. 1. septembrist 2025 hakkab kehtima uus rahvatervishoiu seadus, millega on näiteks solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele.
MMS-i ja muu kahjuliku libameditsiini propageerija võib saada trahvi. Uue rahvatervishoiu seadus annab terviseametile õiguse alustada järelevalvet ja trahvida inimest, kes kutsub üles kasutama nt konnamürki, MMS-i vms kahjulikku ainet tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise nimel. Eesmärk on kaitsta inimesi otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest.
Lapsed saavad abivahendeid 90% soodustusega ka ilma eelneva puude hindamiseta. Alates 2025. aasta 1. septembrist saab riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta. Lapsed saavad abivahendeid 90% soodustusega ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule. 2025. aasta algusest tõstetakse ka osa abivahendite riigiosalust, sh näiteks liikumisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted (sidemed, mähkmed) ja jalatsid.
Puudega inimeste toetused tõusevad ja neile makstakse automaksu leevendustasu. Alates 2025. aasta 1. juunist tõusevad raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetuseid. Samuti makstakse samadele sihtgruppidele 2025. aasta I kvartalis välja ühekordne mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetus. Lisainfo
Pensionid ja puudetoetused kantakse jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris hiljem üle. Kui 5. kuupäev langeb nädalavahetusele, kantakse 2025. aastal pensionid ja puudega inimese sotsiaaltoetus üle esmaspäeval või teisipäeval, mitte enam eelneval reedel. Sotsiaalkindlustusamet soovitab sellega seoses kõik püsikorraldused ja tähtajad üle vaadata. Tuleval aastal on selliseid kuid neli: jaanuar, aprill, juuli ja oktoober. Kõigil muudel kuudel toimub makse tavapäraselt 5. kuupäeval.
Lastega töötajad peavad edaspidi hoolsamalt abi vajavast lapsest lastekaitset teavitama. Alates 1. jaanuarist 2025 jõustuvad lastekaitseseaduse muudatused, millega Eesti jõuab nende riikide hulka, kus lastega töötavatel spetsialistidel (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, treenerid, huviringijuhendajad) on oma ametiülesannetest tulenevalt kõrgendatud hoolsuskohustus abivajavat last märgata ja lastekaitset temast teavitada. Abivajavast lapsest teavitamise kohustus on tegelikult igal inimesel, kes hädas olevat last märkab. Abivajavast lapsest on kõige lihtsam teavitada üleriiklikul lasteabitelefonil 116111. Et hiljem ei peaks nentima, et kõik teadsid, kuid ei teinud midagi, tasub alati nõu pidada spetsialistidega.
Allikad: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet.
