Aastavahetus toob kaasa ka muudatusi seadustes, mis mõjutavad lastega perede igapäevaelu. Teeme olulisematest muutustest ülevaate.
Töötasu alammäära tõus
Töötasu alammäär ehk miinimumpalk on 2020. aastal 584 eurot kuus ja 3,48 eurot tunnis. Mööduval 2019. aastal oli miinimumpalk 540 eurot.
Alampalga tõus mõjutab ka neid, kes miinimumtasu eest tööl ei käi. Töötasu alammäära järgi arvutatakse näiteks mittetöötavate ja madalapalgaliste inimeste vanemahüvitist, miinimumpalga alusel makstakse lapsepuhkuse ja hoolduspuhkuse tasu. Mõnes omavalitsuses on ka kohalikud sotsiaaltoetused ja hüvitised seotud alampalgaga. Seega tõusevad kõik needki.
Paraku on miinimumpalga tõusul ka negatiivne mõju. Paljudes linnades ja valdades on teenuste hinnad, näiteks lasteaiatasu seotud alampalgaga. See tähendab, et kui Sinu linn või vald on sidunud lasteaiatasu miinimumpalgaga, siis tõuseb alates uuest aastast ka lasteaia kohatasu.
Alampalgaga on seotud ka elatis ehk n-ö alimendid. Kui vanemad lähevad lahku või vanem lapse kasvatamises ei osale ega last rahaliselt ei toeta, on lapsel õigus saada vanemalt kohtu otsusel igakuiselt elatist, mis on vähemalt pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega suureneb ka miinimumelatise summa.
Tõuseb sotsiaalmaksu miinimummäär ravikindlustuse saamiseks
Juhatuse liikmetele ja võlaõigusliku lepingu alusel töötajatele on oluline teada, et tõuseb ka minimaalne igakuine sotsiaalmaksukohustus. See on vähim summa, mille maksmine annab ravikindlustuse. Et ravikindlustus 2020. aastal kehtiks, tuleb teenida brutotasu minimaalselt 540 eurot, millelt tuleb maksta sotsiaalmaksu minimaalselt 178.20 eurot.
Töölepingu alusel töötajal on ravikindlustus ka osakoormusega töötamise puhul, sest tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu miinimumääralt isegi siis, kui osakoormusega töötaja kuupalk on väiksem kui miinimumpalk. Küll aga tasub ise endale tööd andvatel ettevõtjatel panna tähele, kas 2020. aastast on makstav sotsiaalmaks ikka vähemalt 178.20 eurot kuus.
Isapuhkus pikeneb 30 päeval
Alates 1. juulist 2020 pikeneb isapuhkus 30 kalendripäevale. Kui senini said isad lapse sünni korral riigi kulul koju jääda 10 tööpäevaks, siis nüüd saavad isad riigi kulul koju jääda 30 kalendripäevaks.
30-päevast isapuhkust ja hüvitist on õigus saada kõigil isadel, kelle laps sünnib 1. juulil 2020 või pärast seda. Rahalist hüvitist saavad ka mittetöötavad isad.
Isapuhkust võib kasutada 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isapuhkust võib välja võtta ühes osas või ka osade kaupa. Isa võib kasutada oma puhkust nii lapse emaga samal ajal kui ka pärast ema vanemapuhkuse lõppu. Näiteks võib isa jääda kümneks päevaks koju siis, kui laps sünnib, ja ülejäänud 20 päevaks siis, kui laps on juba suurem ning ema naaseb tööle.
Muudatuse eesmärk on võimaldada isadel rohkem laste kasvatamises osaleda. Paljud uuringud on näidanud, et isa aktiivne osalemine koduses elus lapse beebieas (beebi pesemine-mähkimine, toitmisel abistamine, läheduse pakkumine, aga ka kodutöödes osalemine) on kasulik nii lapsele, mehele, naisele kui ka perele tervikuna.
PS! Kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada, on 30-päevase isapuhkuse ja hüvitise saamise õigus lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal.
Vanemahüvitise maksmise periood muutub paindlikuks
Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Muudatus kehtib nii neile, kes alles hakkavad vanemahüvitist saama, kui ka neile, kes saavad vanemahüvitist varasemast!
Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu, välja arvatud vanemahüvitise saamise algus- ja lõpukuul.
Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata!
Lahendatakse aasta lõpus sünnitajate maksuprobleem
2019. aastal selgus, et tulumaksuseaduse muutmise tõttu kaotavad paljud aasta lõpus sünnituspuhkusele jäävad naised raha, sest mitme kuu peale mõeldud suurem rahasumma laekub korraga arvele aasta lõpus, peetakse seda antud aasta tuluks. Mida suurem on aga inimese aastatulu, seda väiksem on maksuvaba tulu ning seda enam tuleb maksta tulumaksu. Nii jäid paljud naised olukorda, kus peavad aasta lõpus laekunud sünnitushüvitise tõttu tuludeklaratsiooniga tulumaksu juurde maksma.
Nüüd on olukord lahendatud: alates 2020. aastast võivad aasta lõpus väljamakstud sünnitushüvitise, lapsendamishüvitise või koondamishüvitise saajad võivad maksustamise mõttes osa hüvitisest üle kanda järgmisesse aastasse. Nii ei vähene nende maksuvaba tulu ja nad ei pea täiendavalt tulumaksu maksma.
Suureneb täiendav maksuvaba tulu laste eest
Suureneb täiendav maksuvaba tulu mitme lapse eest, mille tõttu lastega pered tuludeklaratsiooniga enamasti raha tagasi saavad. 2020. aastal on kahe lapsega perede täiendav tulumaksuvabastus 1848 eurot, kolme ja enama lapsega perede täiendav tulumaksuvabastus on 3048 eurot aastas.
Kas ja kuidas mõjutavad need muudatused Sinu perekonda?
