Kõik lapsevanemad eksivad. Tihti. Kuid kõik vanemad soovivad samas ka oma lapsi hästi ja õigesti kasvatada. See tähendab, et tuleb õppida oma laste ees julgelt ja siiralt vabandama! Miks?
Esiteks on vabandamine osa hoolitsevast vanemlusest. Kuigi kahtlemata oleks veelgi parem endast välja üldse mitte minna, on ka emad ja isad inimesed ning aeg-ajalt tuleb pea kaotamist või näiteks laste peale karjumist kõigil ette. Seejärel laste ees siiralt vabandamine näitab lastele, et vanem hoolib nende tunnetest.
Teiseks näitab oma vigade eest vabandamine lastele head eeskuju. Lapsed õpivad, et oma tegude eest vastutamine ja vigade tunnistamine ning lihtsad sõnad "palun vabandust" on tugevuse, mitte nõrkuse märk.
Kolmandaks edendab vabandamine vastastikust austust. Kõik tahavad, et nende lapsed oleksid viisakad ja austavad, kuid erinevalt levinud eksiarvamusest - seda ei ole võimalik saavutada ilma esmalt ise lapse vastu viisakas ja austav olemata.
Neljandaks tekitab vabandamine vanemas endas lihtsalt hea tunde! Selle asemel, et end vanemana tehtnud vigade pärast haletseda või materdada, saad mõelda lapse tunnetele ja olla uhke, et käitusid õigesti ja vabandasid.
Lõpetuseks tuleb aga ära märkida, et laste tunnete austamine ja lapse ees oma eksimuse järel vabadamine ei tähenda kaugeltki oma vanemlikust autoriteedist loobumist. Vastupidi - see näitab, et sa teenid oma autoriteedi auga välja. Ning pealekauba lapse usalduse ka.
(Allikas: parenting.com)
Kas oled harjunud lapse ees vabandama, kui kaotad enesevalitsuse või eksid muul moel?